MARUTIHASED KOPLIS

118 aastat Eesti kinokunsti

2010-06-13T20:20:00.000+03:00

2010-04-19T17:49:00.005+03:00

Laupäeval kolasime linna peal. Ilus, aga külm. Kui eelnevad aastaid meenutada, siis on sel ajal juba grillitud ja tšillitud küll. Tegin turistipilti ka, tegelikult küll lootuses tuhapilve peale saada. Äkki keegi näeb?

Rain ja Liina loksuvad bussiga kuskil Bulgaarias, Helen pakub välismini feisbuugis Madriidis majutust.

1/2009

2009-09-05T10:01:00.008+03:00

esimene post sel aastal. vähemalt sisselogimine õnnestus esimesel korral. asi seegi! küll ma varsti kirjutan ka, tark ei torma.

uni on ammu läind, kõht täis, kohv ka varsti joodud, keiu ikka magab. olime öösel kaheni üleval, minusuguse hommikuinimese kohta on see erakordne. aga ikkagi tundus kell pool 9 ärgates, et nüüd on viimane aeg. isegi, kui midagi teha pole, on ikka parem üleval olla ja uudiseid või kollast kammida, kui voodis väherda ja üle magada. viimases hädas hakka või blogima. kui ma torkima ei lähe, ärkab keiu alles siis, kui ma emale bussijaama vastu lähen, tunni aja pärast.

pildil keiu koos oma äiaga linnavurle kombel mahla tegemas. järgmisel nädalavahetusel loodan aega leida, et haapsalus päriselt mahla pressida ja väike veinisorts käärima panna. ja seenele tahaks jõuda.

seente kohta väike vihje: eelmisel nädalavahetusel oli nõval metsaalune pohli ja männiriisikaid täis. kuigi autosid oli metsa vahel palju, jätkus kõigile, ainult korjamise vaev.

2008-11-24T09:54:00.012+02:00

kui eilne valutava peaga läbi lumemöllu poeskäik oli veel lõbus, siis pärastine enam mitte.

rain helistas ja uuris, et mis ma teen või nii ja mina vastasin, et toibun asutuse peost ja vaatan mingit lollakat filmi, kui äkki läks toas hämaraks. oli kosta kolinat.

rain: "kuule, nüüd tuli katus alla"
mina: "tuli jah..."

alguses kartsin, et kõõluv katus tuleb mulle aknast sisse, aga õnneks murdus see peagi ära. päästeametist saadeti pikalt. pärast tuli politsei, piiras maja sisse ja orgunnis autosid maja eest ära.

loodetavasti vesi meieni ei jõua.

hommikul tegin pilti ka.

2008-11-19T15:40:00.004+02:00

oi oi oi, kus ikka vedas - kõvaketas suudeti kopeerida, mis tähendab, et viie aasta kromatogrammid, sh mu üks poolik ja üks peaaegu valmis valideerimine on alles! igatahes nüüd saab minust maailma korralikeim bäkkappija.

vahepeal jõudsin paki suitsu ka osta. on ikka hea tunne, kui kivi südamelt langeb!

Into The Purple Walley - when they are gone

2008-11-07T14:13:00.003+02:00

Keiu käis mul töö juurest läbi ja produtseeris ka oma debüütsingli.

Pilt on pärit siit

Jakun people - the loser gets anything

2008-11-07T10:40:00.005+02:00

Liina post ei andnud valikuid, pidin ka omale bändi looma. Reeglid samad. Päris diip.

Korrektsuse huvides link originaalpildile.

2008-11-01T11:56:00.008+02:00

eile juhtus midagi harvaesinevat - mitte, et ma ei joond end purju, ma ei joonud üldse! ei viitsind peale tööd poest läbi minna. tulin koju, passisin netis, üle pika aja logisin ennast koduarvutis msn-i, värvisin seina... rääkisin tõnisega, õhku jäi rippuma võimalus, et läheme linna peale õlletama ja piljardit mängima. käisin dushi all, küürisin end puhtaks ja rõõsaks kui noor prints. kell tiksus, uni hakkas tulema ja peale paari lehekülge apostlite tegusid (diakonide ametissemääramine, stefanos, saulus) olin ma küpse. enne ühte helises telefon, oli sama tüdruk, kes mõni päev tagasi. küsis helkurit. seekord me ka tõesti ka rääkisime, ütlesin, et olen helkuri vend ja miski arusaamatuse tõttu on ta minu otsa sattund. tüdruk oli väga ehmund ja ärevil. peale seda lülitasin mobla välja (ei mäletagi, millal ma viimati mobla välja lülitasin).

siis ärkasin enne nelja. hull klopsimine, kas vastu põrandat, lage või ust, ei saanud aru. poolunes ka ju. ronisin voodist välja, hiilisin mööda korterit ringi - kõik vaikne. jõudsin järeldusele, et asi minus - norskan väljakannatamatult ja naabrid on kannatuse kaotanud. keiu tartus seminaril ja keegi mind togimas ja keeramas pole. üritasin hästi vagusi olla ja mittenorskamisasendi sisse võtta. kell 8 hakkas toksimine jälle ja ma sain aru, et tol hetkel ma tõesti norskan ka. ärkasin üles, olin jälle hästi vagusi. ikka kopsiti. tegin kohvi, rahustasin sussi, kes põtkima oli hakanud, vaatasin netist uudised üle. jälle kopsiti. aknast välja vaadates nägin alumist naisnaabrit ärevil olekul ringi siiberdamas. tekkis kahtlus, kas öise häire taga on ikka minu norskamine. pealegi, nende väike peni oli ka öösel intervallidena lärmanud...

tegin ennast viisakaks, lasin lõhna peale, haarasin taara ja kebisin välja selkusse. koridoris suitsuhais. märk ebaordinaarsest tegevusest. mingi jama.

ilm oli täna hommikul super! päike, tuul, kargus. ainult veidi imelik oli kahe taarakotiga bussi oodata. ses mõttes, et tegevus kui prükkaril, aga look vabalt teistest maitsekam ja hmm, kallim. ei olnud meeldiv tunne kahe koliseva taarakotiga bussis sõita. inimesed vahtisid. lohutasin end sellega, et tegelikult pole ma ju prükkar, vaid keskkonnateadlik kodanik, kes hoolib rohelisest jäätmekäitlusest ja kasutab paljupropageeritud ühistransporti. ok, elasin üle, jõudsin reipal sammul selverisse. taarapunkt suletud! jätsin kotid sinna, olgu siis nii. tegin oma ostud, tagasi tulin jala, et ilus sügisilm ja tervisekõnd ja puha. vastu tuli noor naine kolme lapsega, kõigil taarakotid näpus. perse küll, eksole. niipalju siis taaskasutusest. kodus värvisin, jõin oma varalõunased õlled ja jäin vinti. kiskus poe poole. läksin siis välja, alumine naisnaaber trepikojas, tige ja kurb, kimub suitsu. ukse peal tuli vastu ka alumine meesnaaber koos sõbraga, mõlemil silmad punased ja kilekott kõlisevat täis. uuuh, vähemalt öisele kummituskopsimisele oli nüüd lahendus olemas - tavaline peredraama. võib rahus edasi norsata.

aga ise. äkki veel üks õlu ja väike lõunauinak? ja siis vaatab, mis päev toob.

sügiselukad

2008-10-06T19:51:00.000+03:00

2008-09-12T13:16:00.004+03:00

ei, ausalt, ma tõesti tahaks tööd teha. aga juba üle kuu aja on mass pekkis, kuskil on leke, hooldusinseneri viimane versioon on turbopump. ja mul on üks vahva metoodika lõpusirgel, veel mõni valideerimiskatse on jäänud... lausa kahju hakkab endast. ja ongi kõik, mul pole rohkem oma töö kohta midagi kosta. väljakannatamatust tegevusetusest olen läbi lugenud kogu interneti, no või vähemalt kõik "põnevamad" foorumid, koland orkutis, lugenud. lugenud olen ma viimasel ajal üldse palju, Keiu suutis mind veenda keskraamatukogu teenuseid kasutama ja seda olen ma lühikese ajaga juba tuhandete lehekülgede ja kroonide kaupa teinud. järgmisena tahaks sealt saada murakami "kafka mererannas", aga see on ull menuk ja defitsiit. ja siis on vist jälle õige aeg piibel kätte võtta. kuigi piiblit peaks vist veidi teisiti lugema.

nädalavahetuseks nõuan ilusat ilma, plaan admiraliteedi basseini mingisuguseid lennumasinaid vaatama minna ja loomaaias käia. selline ilm, nagu hetkel akna taga, sobiks ideaalselt.

eelmisel laupäeval käisime seenel, ma olin seda nii kaua oodanud. ei pidand pettuma, palivere ümbrus oli korilasi ja kuuseriisikaid täis. järgmine aasta ostan auto ja siis seenetan ennast oimetuks.

organism kollapseerub mürinal - mul on eilsest kolmest pilsnerist pohmakas! täna roheline tee ja telepurk.

2008-07-02T10:00:00.003+03:00

ärkasin täna üsna puhanuna. veel tiba unesegusena kolistasin karkudega, keetsin kohvi, teipisin prügikoti ümber kipsi ja läksin dushi alla...

väljavõte kiirabikaardist:

kaebused, anamnees: p-st kukkus, seljavigastus (oli tugev valu). kiirabi saabumiseni enesetunne paranes, valu vähenes.

eelnev ravi ja dgn.: parem jalg kipsis

dgn.: selja põrutus

ravimid: s. diclofenaci

autojuhi saatsin tagasi, helistasin ülemusele ja andsin oma pooleliolevatest juhtumitest kiire ülevaate.

kui keiu poest jäätise ja maasikatega tagasi jõuab (longerot keeldus ta nii vara ostmast), siis proovin ka istuli tõusmist.

2008-06-25T08:46:00.006+03:00

seal jaanitulel alati saab keegi lõuga...

no lõuga ei saanud, ei kakelnud ka. aga jala murdsin ära küll ja nüüd olen kipsis. ullult vastik on. eriti siis, kui õhtul voodisse ronid ja magama tahad jääda. siis pole ükski asend õige ja sügelema hakkab. ja täna hommikul tegin ka vist veidi liiga. ega see kohvikeetmine, habemeajamine ja dushi all käimine nii kerge polegi. nüüd olen tööl ja jalg on kipsi sees paistes ja valutab. aga koju jääda ka ei tahtnud. ma läheks lolliks niimoodi.

praegu ootan ülemuste vastust, et kas kompenseeritakse taksosõit või antakse autojuht. vastasel juhul enam tööle ei tule.

täiendus: sain autojuhi!

2008-06-11T11:22:00.012+03:00

nii, maakera teises otsas on siis käidud. kuus erinevat lennureisi, tüütud tunnid lennujaamades, nädal aega kohapeal.

noh, tegelikult käisin ma ju komandeeringus. täpsemalt rahvusvahelise kohtutoksikoloogia assotsiatsiooni aastakongressil. oma ala gurude (nende, kelle raamatuid ma pidevalt oma igapäevatöös kasutan ja keda vajadusel ekspertiisiaktides tsiteerin) loenguid kuulata, nendega rummiklaasi taga juttu puhuda, uusi tuttavaid leida - professionaalses mõttes hindamatu kogemus. loodetavasti suudan ülemusi veenda, et mind järgmisel aastal ka shveitsi lastaks.

kahju on ainult sellest, et ma nõusoleku selleks ürituseks üsna viimasel hetkel sain, muidu oleks keiu kaasa võtnud.

2008-04-18T20:23:00.002+03:00

jõudsin just haapsallu. kiire! olen ära joonud paar õlut, ilm on imekena, Keiu buss saabub vähem kui tunni pärast. enne seda poodi ja vanaisale nott õlut. siis ämma-äia juurde. tee peal, kasutades ära pissipeatust, sain paar kena makrot (võtsin töölt suure kaamera!). koop mängib, armas. ema helistas just, ei saand praha hiltoni uksekaardist aru, õpetasin, julgustasin kolleegidega mestima. karli sild, vltava, on vaja ületada ja pivovarid alistada. tema põhjalikud juhtnöörid vanaisa taltsutamiseks lugesin ka läbi. vaatab, mis nüüd saab. kiire!

2008-03-26T09:42:00.003+02:00

2008-03-09T14:16:00.005+02:00

täna ma ei tee mitte midagi kasulikku. magasin lõunani, pesin nõud ja nüüd sirvin blooge ja uudiseid. oma suures laiskuses otsustasime, et täna poodi ega jalutama ei lähe, isegi solaariumi ei viitsi minna.

eilne päev läks jälle tüüpiliselt, dekadentsi tähe all. hommiku poole käisime "vabaduse väljakult" läbi ja siis meinstriimi voogudes virru. seal tabasime otse teolt, st hängimiselt, krisli. ta leidis, et me oleme nii vägevad, et meiega võiks koos olla küll. kodukeemia osakonnast (ilumaailm?) leidsime heleni, kes arvas, et "midagi peaks tegema". nii ta läks. õhtupoolik meie pool koplis, abiks söök, jook ja vesipiip. rohkelt plära. viipekeelseid roppusi. tõnise toodud kollased tulbid. nagu ikka.

kevad võiks tulla. soojust, päikest, värsket muru ja kuiva mätast ihkan. tahaks õues grillida ja veini libistada. see pole aus, et suurem osa ajast, elust möödub millegi ootuses. või siis... jah, peale ilma on praegu kõik ok. ja kogu maailma hädade taustal (nii armas klishee!) polegi see nii paha.

2008-03-02T11:51:00.006+02:00

eile ärkasin hilja ja sedagi vaid keiu palumise peale. ei olnud hea olla. kui kella neljani hommikul monopoli mängida ja peaaegu terve see aeg veini juua, siis polegi midagi muud tahta. aga vein oli hea (õnneks mait neist lugu ei pea ja lubas meil kogu oma tagavara, mis talle erinevate sündmuste puhul kingitud on, ära konsumeerida) ja monopol on mulle alati meeldinud.

eile jalutasime pelgulinnas, ostsime mööblimajast riiulid ära (kohutav teenindus!) ja sõime kristiines pohmaseljankat. siis kinno, "oh, tsekime järgi, äkki on mingi film just hakkamas". ei olnud. selle asemel tulime koju tagasi, keetsime pelmeene ja lasime dilaidil hea maitsta.

siis helistas tõnis ja tuli koos kinoga külla. tekid, padjad põrandale ja valmis. veidi enne kahte lõpetasime.

2008-02-22T10:43:00.005+02:00

on lühendatud tööpäev, poole kaheni. see tähendab seda, et laborandid täna proove ette valmistada ei jõua ja seega pole mul esmaspäeval tööl midagi teha. täna ka ei ole. täna on veel eriti nõme - mingi x kellaajal (afternoon) peaks siia üks poola insener jõudma ja mu katkise kromatograafi ära diagnoosima. ja vot see kellaaeg ongi täitsa x ja ma pean niikaua siin passima. ei mingit "vara koju ja siis haapsalusse"-varanti.

eile viskasin hunniku raamatuid minema: a la "dauuria", "buhaara", "sapporo '72" ja arkadi gaidari jutustused. raamatud on minu jaoks küll väga kallid, aga kui nüüd kainelt kalkuleerida, siis ega pole ikka igast saasta vaja säilitada ka. 4 kotitäit selliseid, mida tõenäoliselt kunagi ei loe, aga mida ära visata ka ei raatsi, panin kõrvale ja loodan haapsalusse ema juurde keldrisse toimetada. ülejäänud ehk mahuvad sellesse riiulisse, mida ma lähipäevil ostma lähen.

nüüd lähen teen pika lõuna, kolan veidi ringi.

2008-02-11T18:41:00.000+02:00

eile, siis kui õues oli kole ja vesine ja keiu õppis, lugesin läbi undi "elu võimalikkusest kosmoses". ma tahan veel unti! emal haapsalus on kogutud teosed, peab sinna minnes kaasa hiivama.

sirvisin siin ja tagatoas raamatuid, midagi nagu tahaks, aga ükski polnud SEE. siiski, proovin "mr. sammleri planeeti". vaatab.

ühe raamatu vahelt leidsin vahva järjehoidja:

2008-02-01T22:13:00.000+02:00

mul on kõik väga hästi! mul on imetore abikaasa, kes küll paraku heitleb päevast päeva magdaleenas praktika kütkes ja teeb ilgelt tööd ja on kohati alamagatud. siis mul on emps, kes on präägast külas ja möllas päeval kaksiktornis ja pärast seda soppas stoksist lapsukestele juustu ja kooki ja veintsi ja on hetkel vintis. ja siis on õde, kes kreekas tegi solgi peale eksami ja arvatavasti hetkel kuskil hanias pummeldab. ja paps...ma pole taga juba jupp aega rääkind, peaks helistama, rääkima, väikse piisa tgema. ja ise olen ma laiseldes avastanud, et olen oma karjääri töörekordi teinud, töö sujub, katsetused võtavad ilmet. super!

ps. ja vana hea sõber sai eile jälle isaks!

2008-01-20T11:47:00.000+02:00

katlamaja korstnatest suitsu ei tule, tundub et eriti ei köeta. no ja talve ka pole. korstnate taga on nässid. nad on seal vist kogu aeg ja ainult nad ise teavad, mis neid sinna tõmbab. prügi on ka kõik kohad täis. kopli.

täna on lebotamise päev. arvuti, telekas, raamat. ja väike jalutuskäik, mis peagi ette tuleks võtta. jaama turg tuleks üle tsekkida, tassike teed juua.

eile jõime palju teed. kaks kolleegi käisid külas. sõime, pläkutasime...tööst ja jõime kannude kaupa teed. mõni järgmine kord teeme ehk veinika, siis kui keegi pole rase, valves või tõsises pohmellis.

rahulik, vol miski

2007-12-15T12:30:00.000+02:00

ma pole tükk aega ridagi kirjutanud. ega tööl pole aega ka old ja kodus ka mitte. nädalavahetustel haapsalu vahet sõidetud ja tööl tööd tehtud. novembris produtseeritud ekspertiiside ja uuringute hulk oli kahtlemata mu senise kuueaastase staashi suurim. sellega võib lausa harjuda. eile siiski kupatasin kõik kolleegile ja võtsin endale aega eksperimenteerimiseks. kõige lollim on see, et ma küll tean, mida ma saavutada tahan ja arvan teadvat, kuidas seda ka saavutada, aga ma ei tea, kas see moodus ka pikemas perspektiivis kõige mõistlikum on. asi ju seepärast käsil ongi, et eelmine lahendus osutus nõrgaks. järgmise nädalal saan targemaks. ühes asjas olen juba praegu targem: kõik oma katsetused tuleb korralikult protokollida, sest aasta pärast ei mäleta ega tuleta sa enam essugi.

kodus ma vedelen. vaatan telekat, loen, tegelen natuke jänksiga. igasugu remondist olen nii võõrdunud, et köögilamp on juba kuu aega parandamata. täna või homme võtan selle ette. pigem homme, sest nüüd ma lähen selkusse sussile heina tooma ja siis on juba pime ka. homme.

lugenud olen tiba. piibliga tegin peale moosese raamatuid pausi, vahepeal vaja midagi kergemat. võtsin tony judt'i "pärast sõda" ette. esmaspäeval ostsin rahva raamatust murakami "lõuna pool piiri, lääne pool päikest" ja ahmisin sisse. suvisest puhkusest, haapsalus ema juures pikutamisest, hilisest ärkamisest ja "norra metsa" taustaks mängivast pizzicato five'st on veel mälestus piisavalt ere ja nüüd sai see täiendust. aa, aristotelese nikomachose eetika ostsin ka, nii et judt peab võibolla veel veidi ootama.

järgmised kaks nädalat tõotavad vähe tööd ja rohkelt lusti. asutuse jõulukal saab üle pika aja kaugeltnurga kolleegidega veini ja koogi kõrval pläkutada, siis pikad pühad ema-isa-ämma-äia juures, siis aastalõpu lahkumispidu osade seniste kolleegidega, millele järgneb uueaastapidu uute töökaaslastega. vähemalt pidude mõttes on restruktueerimisest kasu.

täna kinnuneni vaatama.

rahulikku kaamost!

Seintel on kõrvad

2007-11-20T14:26:00.001+02:00

Täna rääkisid kaks lasteaia pläkutajat-mutti mind taga. Ega nad midagi eriti valesti ei öelnud. Ma olen tõesti nooruke, ei viitsi hommikul kõigi kabinettide uksi avada, et igaühte teretada ja istun ja passin tunde, sest korra lapsed söövad, siis nad magavad, siis nad laulavad, siis nad on õues ja siis nad jälle söövad ja kui selle kõige kõrvalt aega üle jääb, võtan ma nad enda juurde. Pealegi, nende inimeste, kelle arvates on Eesti nõiad ja Maamees otsib naist ühed parimad saated meie telemaastikul, arvamus ei ole mulle oluline, nemad ei meeldi mulle ka! Aga mulle ei mahu pähe, kuidas nad aru ei saa, et kui nad tahavad taga rääkida, peab seda vaikselt tegema, nii õhukese seina puhul, nagu meie vahel on, peaks nad lausa teise maja otsa minema. Pealegi on see jutt igav, oleks võinud midagi intrigeerivamat olla, midagi, mida ma isegi veel ei tea...

tavaline

2007-11-19T17:44:00.000+02:00

tüüpiline esmaspäev. hommikul tööle jõudes avastasin, et mu pluus haiseb suitsu ja kala järgi. panin analüüsid jooksma ja ei last sellest rohkem häirida. analüüsitulemused tekitasid veits kõhklust - kui algul olin lootnud peale lõunat akti lõpetada, siis peale vaagimist leidsin, et paar kontrollkatset ei teeks paha. selle keissiga siis mõni päev veel. no ja see oligi mu tänane töö põhimõtteliselt. nii naiivne, et plaanida oma ettekande nokitsemist, ma enam ei olnud. sellega on veel peaaegu kolm nädalat aega ka.

peale lõunat läks napsutamiseks. ma ei hoidnud ennast tagasi, jõin kõik ära. nüüd ma olen svipsis, ostsin rimist ühe õllekese ka ja. ja suitsu. käis küll sisemine võitlus, et ostan-ei osta, aga noh. kaamos ja puha. keiu peaks iga hetk tartust jõudma. siis teen tatart ja viskan teleka ette.

ootan jõule. et saaks bankette ja töötegemisest ära vingerdada ja näksida ja veini kulistada. asutuse jõulukal ennast purju juua ja töökaaslastega sellist plära ajada, mida kaine ja ametlikuna kindlasti ei teeks. vot. esimene selline võimalus on juba neljapäeval - töökohtumine tulevaste kolleegidega. kõrts-restos. raudselt võtan vinti, võibolla bravuuritsen ka. ma arvan, et nii veab pensionipõveni vabalt välja.

hurraa! hip-hip hurraa! vive! zivio! evviva! banzai!
trampararamm!

Lähme väljamaale, jee!!! :)

2007-11-09T15:35:00.000+02:00

Tahaks ära soojale maale. Mitte nädalaks-paariks, vaid jaanipäevani. Aga mida teeme meie? Jah, lähme reisile, aga sugugi mitte soojale maale. Väljamaale, Skandinaaviasse :) Me lähme kodust sooja teki alt külma kätte, lörtsi ja vihma kätte. Ja mitte korraks, vaid terveks nädalavahetuseks. Kõige ahvatlevam tundub selle juures ainult laevas joodav alkohol, kuid sellel on ka raha maitse juures. Panin kleidi selga, et oleks kurva tuju juures vähemalt ilus olla, aga ma panin püksid ja soojad sokid ka kotti, sest ma ju tean, et mul hakkab kohe külm. Head reisi meile neljale!

CosmoSuss

2007-10-27T11:22:00.000+03:00

Sussil on hilispuberteet. titekarva on jäänud vaid peppu ja sealt ta seda ära kammida ei lase. kui miski ei meeldi, siis kraabib ja uriseb. väga iseteadev preili.

mina kui eeskuju pedagoogidele...nali

2007-10-18T19:15:00.000+03:00

täna karjusin ühe poisi peale, sest esimeses tunnis oli ta suu mingist keemiast (loe:kommist) sinine ja kõigil oli jube naljakas. teises tunnis pani ta need kommid veetassi likku ja tahtis salaja lauaklapi taga rüübata. viimases tunnis otsustas ta aga tahvlinätsu endale juustesse toppida ja selle siis sealt kääridega eemaldada. kõigil oli jälle jube naljakas. pealegi arvasid nad, et minu tunnist võib esimese kümne minuti arvelt söögivahetundi pikendada. (mul oli ka kõht tühi)oleks ju minulgi lõbus, kui tagapingis tõsised metoodikud ja juhendajad iga laste ja minu liigutust ja sõna üles ei kribiks.
peale tunde läksin konsumi alkoleti äärde, valisin kaua. leidsin veini, kuid viimasel hetkel tuli meelde, et ühikas pole avajat. võtsin siis siidri ja jõin selle enne õhtusööki ära. hea hakkas ..siis kirjutasin homseks tunnikonspektid valmis. sain täna üllatavalt vara, juba kell 19 olin valmis, eile läks 23-ni. ei tea, kas siider lõi mõistuse selgeks või võtsin just asja liiga lõdvalt? eks homme tundides ole näha, aga tegelikult vahet ei ole, sest homme on reede ja ma saan koju, kus ma ei pea olema iga oma sõna läbi mõelnud ja konspekteerinud, kus ma üldse midagi ütlema ei pea, kui ma ei taha, kus keegi mu sõnu üles ei kirjuta....oh, kodus on ikka nii hea :)

hiljem: ärge arvake, et ma ülejäänud õhtu puhkan, õpetaja töö lõppeb siis, kui ta silmad suleb... (igavik)

ma tahtsin ju head

2007-10-15T20:02:00.001+03:00

istun siin ühika arvuti taga ja rüüpan šampat. see on toanaabri oma, aga ta lubas mul selle ära juua. ta on ikka nii hea. rüüpan, sest tahtsin head, aga välja kukkus sitasti.
ma palusin endale võimalust sooritada novembri praktika tallinnas, aga siis avanes soodne projekt lõputöö tegemiseks. need asjad aga kattuvad omavahel. mõlemat korraga teha? siis võin mõlemaga seotud inimesi alt vedada, kui ajaga jänni jään. niisiis saatsin viisaka kirja, et ei saa praktikat praegu teha, vabandasin ette ja taha...ja vastu sain sõimukirja: meie oleme sulle eeltöö ära teinud, lasteaed on valmis sind vastu võtma ja nüüd sa ütled, et ei saa? nii ei ole ilus meid alt vedada, sa teed meie ülikoolile häbi.(kusjuures ma ei jätnud teatamist sugugi viimasele hetkele - sinna on 2 nädalat)
...palun vabandust TÜ...vähemalt šampa mõistab mind...

hommik

2007-10-12T08:46:00.000+03:00

ärkasin vara, enne kui oleks pidanud. oli pime, akna taga pladises vihm, halb oli olla. hirm ärkamise ja algava päeva ees. siis viiksus äratus. lamp põlema ja silm lahti. nagu ma olin arvanud, oligi mul kohutavalt sitt olla - tüüpiline õlle-suitsu-vähemagamise pohmakas. paljalt kohvi peale mõtlemisest hakkas halb, kulistasin klaasitäie vett ja läksin tegin teed. siis dushi alla. hakkas veidi parem. puhas olla on ikka hea olla. näogeeliga pesin maha joodikumaski. selle geeli lõhnaga tuli kohe meelde varasuvine vilnius - seal sai iga hommik pohmakat näost küüritud. vastik.

trammis olid täna hoopis teised inimesed. istuma ei saanud ja sinna trammi keskkohta seisma ka ei saanud. seisin juhikabiini taga kõigile vahtimiseks. angerjast tuli peale üks tohutu paks mees. ca 50 aastane, kammitud, raseeritud, puhtalt riides. aga haises vastikult, niimoodi imalhapult. telliskivis oli politseibuss ja selle kõrval laip, kile üle tõmmatud. kiletükk oli läbipaistev ja õnnetult pisike, kattis vaid näo ja ülakeha. inimesed, need, kes märkasid, pöörasid korra pead, kergitasid kulmu ja istusid-seisid sama tuimade tursanägudega edasi. enamus ei saanud midagi aru. paks mees mu kõrval hakkas heleda häälega ümisema.

rahutu (düs)komfort

2007-10-10T16:02:00.000+03:00

"see, et ma midagi ei ütle, ei tähenda, et ma midagi ei mõtle ega arva" - nii võiks iseloomustada töö-mind. või midagi. ehk siis. ma ei viitsi kellegile eriti kaasa elada ja erinevatest konspiratiivteooriatest vaimustuda ja üldse... kallid kolleegid, võtke vabamalt, ärge põdege nii palju! ja tööle punkt.

eile käisin ujumas. meeldiv. sama ja isegi tiba pikema distantsi juures tuntavalt lihtsam, kui eelmisel nädalal. lihased ei valuta ega midagi. homme võib alustada kätekõverdustega. täna peale tööd solli, ehk saab löögile. ei, trenni tuleb ikka teha. iseenesest on see hiiliv keskiga päris hirmus. öeldakse küll, et kõik see vanusevärk on mõtlemises kinni, aga no kurat, peegel ja püksivärvel ei peta! kui sa oled viimased 5-6 aastat stabiilselt 85+/-3 kilo kaalunud ehk siis summa on sama, aga proportsioonid muutuvad kõhu kasuks ja torso kahjuks, siis siin pole kohta rõõmustamiseks. seega tuleb vanadusega võitlusse astuda! aga. VÄGA raske! ja eriti ei viitsi ka. ja õlu ja vein ja kõik see alkohol on nii hea. ja need juustud ja pähklid ja hilisöised/varahommikused burksid ja.

aga pole hullu. ma olen alles 28 aastane. loeb tiba raamatut, rüüpab sõõmu veini ja siis vaatab neid hantleid ja asju ka. lill!

ps. käesolewaga saadan rohkeste embusi ja terrwisi armbsale abikaasale dorpati linna. tee siwa ja naase peagi kodu! sinu koll.

Tartu

2007-10-01T09:29:00.000+03:00

Eile õhtul helistas ema, küsis, kuidas perekond Barndõk elab. Hästi! Tänan küsimast...ainult et täna on meie visiitabielu esimene päev. Mitte et ma ei tahaks minna. Tahan küll, sest mida kiiremini ma lähen, seda kiiremini ma tagasi tulen. Imelik on see, et nii laisk, kui ma olen, aga oma aastaid tagasi tehtud plaanidest pean kinni, isegi kui need hetkel ebameeldivad on. Kust see karjäärihimu nüüd siis välja tuli? Vähemalt on Tartus suured vahtralehehunnikud, mille koristajad on hoolega kokku kraapinud ja kuhu väikesed põnnid nüüd suure rõõmuga sisse hüppavad (vaatasin neljapäeval järgi).

uute asjade ja de phazziga

2007-09-30T10:26:00.000+03:00

eile oli tõeliselt chill laupäev. päike säras silma, oli suviselt soe. shoppasime - shoppamine on ju alati hea. läksime otsima põrandalampi ja selle me ka erilise vaevata saime. lisaks uuendasime köögiinventari ja möödaminnes sain ma omale ka talvemantli.

isa oli tallinnas ja tõi meile ära kauaoodatud teise kasti - see võttis oma ruumi pea täielikult kingakarpide alla ja selle võrra tekkis kappi rohkem vaba ruumi. nagu plaanitud oli. väikesed asjad, asjade ilu ja võlu.

õhtusöögi mõtlesime kähkukana väljas teha - logistilistel kaalutlustel valisime foorumi st patricku. muidu tühi ja hetkel oma vaikelu elav pubi pakkus meile positiivselt kulmukergitamapaneva ühtusöögi. kanafileed praetud õuntega pistaatsiakastmes soovitan kõigile. puhas maitseelamus, riisi seal kõrval võib jätta puhtalt kõhutäiteks.

õhtu jätk ja lõpuosa rock cafes koos de phazziga. eelnevalt kõlanud kriitika peale, et "hähh, de phazz sellises kohas!?" võib tagantjärgi vaid õlgu kehitada, de phazz oli lihtsalt NII hea!

praegu kõlarites eile ostetud de phazzi days of twang'i helid. pole vaja öelda, et soovitan ja laenutan. varsti tuleks jalutama minna kaunist sügist nautima, poodi millegi suussulava järgi...

ainult üks link

2007-09-28T08:27:00.000+03:00

Meie pulmad - Arno pildid

natuke läheb aega, aga siis saab minu käest plaati ka.

Teenindaja-pastakas vs kliendi-pastakas

2007-09-27T16:34:00.000+03:00

Sain täna teada, et vastu on võetud uus seadus: Kodakondsus- ja Migratsiooniametis tohivad kliendid kasutada ainult spetsiaalselt klientidele mõeldud pastakaid ja neil on rangelt keelatud kasutada teenindaja laual olevat. Aga mis siis saab, kui kliendi pastakas on tühi?
Täpsustan: Käisin oma passil järgi.
Tädi: Palun kirjutage oma nimi, kuupäev ja allkiri!
Pastakas on juhtme otsas, kinnitatud laua paremasse äärde (mina olen vasakukäeline).
Tädi: vaatab mitu minutit pealt, kuidas ma selle juhtmega jauran.
Mina: sikutan, juhe sikutab vastu.
Mina: Vabandage, kas ma tohin TEIE pastakat kasutada (osutan teenindaja omale)?
Tädi: Ei, SEE on kliendi pastakas (osutab närviliselt jutmepuntra otsas olevale pulgale).
Kas naerda või nutta? Kas kirjutada sõrmega?

2007-09-26T14:25:00.000+03:00

suured suured tänud kõigile! me ise jäime igatahes väga rahule ja loodetavasti teie ka. arno peaks ka kohe-kohe galerii valmis saama, siis loon viite. seniks need lingid, mis praeguseks internetiavarustes olemas on. kui midagi puudu, siis linkige kommentaaridesse.

Keiu tüdrukuteõhtu, Liina pildid

Pulmad ise, Liina pildid

türilt paide Kaiuselt

aitäh veelkord!

2007-09-13T09:33:00.000+03:00

viking lotoga ei läinud jälle ükski number täppi. kui selle eest miljoni saaks, et sul 10 korda järjest absoluutselt kõik nombrid mööda lähevad, siis võik juba rantjee-elule mõelda. nii. aga ometi tegin ma trammiga tööle tulles juba suuremahulisi investeerimisplaane. nagu alati.

ja haige olen ma ka juba esmaspäeva hommikust saati. oleks rikas, siis passiks kodus. aga kuna tööl passimise eeliseks on see, et selle eest köhitakse nutsu, siis on valik lihtne. kuigi see on väga nüri valik. mass otsustas peppu minna ja lahendust ei paista. ainult pooleliolevate aktide kuhi kasvab.

sihuke vastik messids siis.

aga midagi head ka. eile käisin juuksuris ja lükkasin päevapalga ulatuses pappi uugama. värviti ja lõigati ja puha... siin mul rahast kahju pole. näed, nüüd tuli meelde, et täna peaks ju veel solli ka minema. pulmadeks jumekaks või nii.

pühapäeval proov, see saab raske olema. ma küll ei kujuta ette, mis laupäev endaga kaasa toob, aga kindlasti sisaldab see rohkelt tralli ja alkoholi. ja pühapäeva lõunaks peaks ma ideaalis viksi ja viisakana haapsalus olema. oijah. põnev.

2007-09-07T10:43:00.000+03:00

pea valutab ja lõunani on ka veel tervelt 2 tundi aega. lõuna tuleb loomulikult pikaks ajada jälle. näiteks võiks minna virru de phazzi pileteid ostma. ja kindlasti peaks mingit näksimist hankima.

mõtted mujal...teadagi, kus! ja konjakit tahaks. või veini. aeg venib.

akna taga õues on imekaunis.

kohviradio: vaiko eplik & eliit - november

SLÕL-i eriti räiged võtted. no comments!

2007-09-05T08:41:00.000+03:00

2007-09-02T16:30:00.000+03:00

ma tegelikult tahtsin siia juba hommikupoole kribida, aga siis helistas mait. a see on hea, et ta nii tegi, sest see oli üks pool mu mure hajutamiseks. lehed said igatahes välja prinditud. et siis enam muremõtteid pole, on bitter-sweet melanhool, sekka saku heledat, kohviradio sette, vihmavalinguid ja tuppa immitsevat rõskust.

reede õhtu algas texases ja kulges nii nagu ikka - esimesed paar tundi aeglaselt ja sealt edasi siuh. edasi levikas, saku hele, kui õlleküllastus tuli, siis longero ja tomatimahl. paksu margareeta juures taksot oodates üritasin shongleerida, aga ma olen selliste asjade peale liiga andekas ja asi läks liiga efektseks kätte ära. seejärel sõidutas takso meid polümeeri asemel überblingenisse. kommenteerida ei oska, seda järgmine kord, kui selgust rohkem juhtub olema.

eile ärkasin tuumapohmelliga. dushi alla ei pääsend, kuna vesi oli ära võetud. hambaid pesin värskaga. kõne tõnisele, kes meid peale korjas ja pirosmanisse viis. siis loomaaeda. minu poolt hea idee. võimalik, et viimane sellise ilmaga päev + boonuseks lahtiolev troopikamaja. tunnike lebo kodus ja viimased tunnid jani juures koos klaasikese külma shampuse, borjomi ja delikatessidega.

tänase päeva esimese poole tegin ise, ülejäänud osa teeb päev mind.

2007-08-30T14:32:00.000+03:00

kui blogimisega nii pikka pausi pidada, siis võib kasutajanime ja pässvöödi ära unustada lausa. nagu nende tööarvuti ja hanzaneti paroolidega. need viimased on eriti hullud, neid peab veel vahetama ka ju. kusjuures ei tohi korduda ja su nime sisaldada. aga jah, eks ma siis kribin nüüd.

noh, vahepeal oli puhkus, eksole. küll see oli alles tore! ilma irooniata. a ega ma mingit kokkuvõtet ei viitsi teha, vahetu emotsioon on kaotsis enivei. nüüd siis esimest nädalat tööl jälle. ei ole vahva. tööd on endiselt suht vähe, intriigid on vististi endised ja lollid pole targemaks saand. aega sisustan interneti ja pulmaorgunniga. selle viimasega olen ma ka muidugi laisk, keiu peab utsitama kogu aeg.

eile sai nagu kord ja kohus veini joodud. põhjuseid leidus: hekuril sünnipäev, telekast pold muffigi ja pealegi oli kolmapäev, mis on veinijoomiseks äraütlemata paslik. täna on kerge pohmakas, täpselt nagu arvestatud. nagu pohmakaga ikka, tegin keskmisest rohkem ja usinamalt tööd ja organiseerisin pika lõuna, kuhu peale lost continendi pasta mahtus veel id kaardi lugeja hankimine foorumi hansapangast ja küpsetuskotid kaupsist. nende küpsetuskottidega on alati see jama, et ma ei oska õiget suurust valida - seega ostsin mõlemad võimalikud variandid. lisaks sattus korvi küüslaugu-juustu baguette (sildi peal on nii kirjas), mille ma klaverit täis pudistades just nüüd pintslisse pistsin. a no ja üks kaabu jäi ka ette ning kuna ta mulle paras oli, siis jalutas ta minu peas ka virust välja.

kell ütleb, et pooleteise tunni pärast teen minekut. mõte täna veel tööd teha ei ahvatle enam, vaatab seda asja.

sai nüüd siis augustis kah üks post kirja. eks ta ole.

отпуск!

2007-07-27T09:41:00.001+03:00

eile käisime aegviidus ujumas. keiu tegi pilti ka, ehk riputan üles kah. charlie inglid vs angeli charlied. igatahes. ma jõin eile jälle neli õlut ära ja nüüd kõik sumiseb. aga ma tean, see pole niivõrd alkoholist, kuivõrd liiga suurest kohusetundest. sest kui ma joond olen, siis ma ei saa rahulikult magada ja paralleelselt unenäoga jookseb mure järgneva tööpäeva pärast. vot. ja siis ei puhka välja.

aga eilne algas tegelikult sellega, et mul oli tarvis tõnisele võtmed anda. et kui ta lätist tuleb, siis võtab jänksi koos puuriga peale. ses suhtes olen ma natuke mures ka. et kuidas jänes transpordi üle elab ja haapsalus hakkama saab ja...

haapsalu. täna haapsalu ja jään sinna nädalaks! PUHKUS! ja ilusat ilma lubatakse ka. seega to-do list võiks olla midagi sellist:

- hommikuti kaua magada, vähemalt poole 9-ni.
- lugeda, palju.
- ujuda. paralepas, rohukülas, võibolla kuskil veel.
- paralepa metsas kukeseeni otsida.
- välikohvikutes õlut ja kohvi juua, hoog maha võtta ja haapsaluga samas rütmis uimerdada.
- haapsalu sekondhändid läbi käia.

oleks mul "tsempionide eine" käepärast, siis skänniks siia selle pildi, kus sätemdab "MUINASMAA"

jah, olen positiivne!

raamatutega

2007-07-17T11:42:00.000+03:00

eile peale tööd kodus rampväsinuna ja vigaseksjoonuna vahingu "sina". paar ehmatust. ja veelgi suurem tung veel ja veel vahingut lugeda.

järjekorda ilja ehrenburgi "julio jurenito".

unejutuks "trükkal j. w. lackneri tapmine".

2007-07-16T16:05:00.001+03:00

utrom võpish, djen svobodna.

mnogo võpish, sljedujshi djen toshe svobodna.

nii, nüüd aitab. maks läks, neerud valutavad. neil harvadel hetkedel, mil öösel uni tuli, algasid õudukad. hommikul söögiisu ei olnud ja pea on paks.

mina enam ei joo. finito. mõnda aega.

varsti tuleb puhkus ja siis ma puhkan ja loen raamatuid ja loodan, et on palju äikest ja seenelkäimist. ja ei joo. võibolla teen sporti või lähen kirikusse hoopis.

ma olen väsinud.

veel tööjuttu

2007-07-12T11:11:00.000+03:00

inimestele meeldib vastandamine ja seetõttu kalduvad nad lihtsustama ja üldistama. umbes nii oli ühes kohas kirjas.

meie vs. nemad teema läheb ka sinna auku. vot mul siin tööl on nii. ja ma pole patust üldse puhas. aga seda pigem laiskusest. sest lihtsam on mingi karja huntidega koos uluda, kui kuulutada, et tegelikult võite te K.Õ.I.K. perse minna.

2 nädala pärast algab puhkus.

ma armastan oma tööd

2007-07-10T10:55:00.000+03:00

intranet tervitas "meeldiva" uudisega. peanupp, too üledramatiseerimisele kalduv, tiba analüüsis seda kõike ja kuvas tuleviku:

bürokraatia suureneb
mm..., kompetentsiga pöördvõrdeliselt
mulle kui leplikule ja heale inimesele delegeeritakse igasugu paska
mis tähendab vihapurskeid, hammaste kiristamist ja kopi-peistimist
hülgemöla, hülgemöla ja siis veel kübeke hülgemöla
ja lõpuks killuke teiste inimeste eraelu

selle kõige peale taoks peaga vastu seina, uluks vihast ja jooks ennast täis.

järelvõnked

2007-07-09T13:22:00.000+03:00

uus nädal on alanud hästi - tööd on vähe, hansapank andis heldelt laenu ja üleeilsest scillingust on positiivsed vibratsioonid veel keres.

laupäev algas nii, et kui ma nii 11 paiku üles ärkasin, olin ma veel juua täis. lisaks sellele oli mul oma käitumise pärast Keiu ees häbi. aga eesootav kilingi nõmme trip ja minu viisakas käitumine sulatasid jää ning peale erko niitu tuli ka päike välja.

esikolmikusse oma lemmikuteks kannan lippajad ja darren hanloni, ülejäänud saavadki kolmanda koha. tubli kolmanda. lippajate kohta märkis rain, et veel paremini kõlaksid nad kodus kõrvaklappidest. võibolla on tal õigus. igatahes minu viis laiv melorännaküle ära küll.

ma nautisin.
iga teine nägu oli kuskil nähtud. krahl? levikas? (aivo ütles levika kohta vanasõna: kes liiga vara levikasse läheb, läheb pärast levikasse tagasi) mõni see, too või kolmas üritus?
NEED helid.
õlu
vein
peet
rock (ma ei joo rocki)
bock (ma ei joo bocki)
paar sigaretti (ma ei suitseta)
ja siis NEED helid - vanad head kohviradio helid.
no ja jälle need kõikjal nähtud näod.

SCHILLING

pealkirjastamata

2007-06-29T14:49:00.000+03:00

et siis reede jälle. mulle meeldib see lõuna pikale venitamine. täna jälle. kõmpisin virru, mõtlesin osta sussile harja ja meile 2 piletit schillingule. ei midagist, piletilevi saba oli musttuhat inimest! a hing vajas lohutust, mingit kompensatsiooni, ja seega ostsin zarast ühed popid ja noortepärased püksid. lemmikloomapoes läks kah silme ees kirjuks ja otsustasin harjateema keiu õlule veeretada. lohutusauhinnana minu poolt sussile miskisugused krõbuskid.

juba mõnda aega on vasakus jalalabas hooti tohutud närvivalud. need korrad muutuvad üha sagedasemaks. just nüüd jälle oli, täna juba nii kümnes kord. ihuarst dr. Ema saadab mind niikuinii peppu. (siit laiem probleem - miks arstid oma lapsi ei taha ravida?)

miks ma (nt sellest) kirjutan? siinne ei teeni ju mingit ühiskondlikku eesmärki ega rahulda kellegi huve. aga vat mulle endale on seda vaja. kasvõi selepärast, et aasta pärast meenutada, kui rahul ma olin 29.06.07 ja kuidas ma koju läksin (enne poest läbi - õlu ja mehhiko pada) ja öökapile valmis kuhjatud undi, valtoni, vahingu ja üdi järele ootasin ja sussiga seletasin ja ennast haapsi poole sättisin.

suvine. mugav ent asjalik.

2007-06-22T10:33:00.000+03:00

see on nüüd selle nädala esimene vaba hetk põhimõtteliselt. tööd palju - osaline asendamine pluss eelmisel nädalal tegemata jäänu. eelmisel nädalal leedumaal vilniuses. fotokat mul kaasas ei olnud ja netile ligi ei pääsenud. seega võõrad pildid ja väike resümee:

utenos või svyturys? viimane oli parem, selle juurde saigi jäädud.

esimest korda elus viietärnihotellis.

läti ja leedu kohta tavapäraselt sitt (lahustuv?) kohv.

ilm super. samal ajal eestis pold, tean, pidasin sidet.

tohutult ilusaid naisi.

sõit politseibussis.

selles paganama katedraalis sai kolatud. mulle igatahes hauad ja rõskus ja kogu see värk meeldis.

svyturys.

sauna ja mullivanni jaoks sai ostetud ujukad. kasutasin kaks korda.

vilniuse linnapea vastuvõtt. ma oletan, et see maja oli raekoda. suupisted, rõhuga kalal, olid väga bro.

svyturys. proovi sa seda välja öelda. võtsime kaks suurt. tüdruk oma särgil olevalt logolt näitas. väga kahemõtteline olukord. aga hästi ilus tüdruk oli. sai viieka tippi.

pidulik õhtusöök tarbekunstimuuseumis.

loomulikult jäi kogu lõbu vahele ka rohkem ja vähem põnevaid ettekandeid ja loenguid. hinne tuleb aus 5. eelmisele kongressile peterburis tehti pikalt ära, nüüd on pall soomlastel.

---------------------------------------

täna haapsalu, emaleisaleämmaleäiale külla ja homme agraarjaanikule metssiga sööma ja koduõlut jooma. plaan on ka üle lõkke hüpata, põhus püherdada ja kohalike jõmmide puudumisel raini vanaema kanadega kakelda.

nii on.

2007-06-12T08:53:00.000+03:00

nii. ma pole juba kaua aega kirjutand jälle. aga mis seal ikka - elu on olnud üks suur lilleaed ja meelakkumine. palju on puhatud ja haapsalus kakerdatud. hing on romantikat täis.

aga hetkel olen ma sigapohmas (täis?) ja üritan selle päeva õhtasse manageerida. vihjeks ja verstapostiks hilisemate meenutuste tarvis, et sai oldud ja tipsutatud selles pargis, kust riigikogu hoone paistab, liinidel ja stromkal.

homme leedumaale komandeeringusse (muie).

angerja ja volta vahel, õllese ja nostalgilisena.

2007-05-26T12:44:00.001+03:00

see oli angerja ja volta vahel, umbes seal, kus ühisteenused pileteid kontrollivad. rahvast oli palju, enamasti noored - õpilased, üliõpilased. mul oli töölt suurem kaamera kaasa haaratud ja siis ma pildistasin neid noori, kes kandsid loosungeid ja rahvariideid, kõõlusid vagunites, juubeldasid oma iidolitele, vanilla ninjadele ja ametiühinguliidritele. kalle liivamägi oli energiline nagu alati ja vististi vilksas seal ka harri taliga. niipalju siiralt rõõmsaid ja rahulolevaid inimesi nägin ma viimati septembris, siis kui estonias presidenti valiti.

oma tuntusest polnud mul ausalt öeldes õrna aimugi. aga näed, need armsad noored tundsid mu tihasekampsuni järgi ära. selline äkiline kuulsus tegi mind küll veidi kohmetuks, aga meeldiv ja egotsilitav oli see küll.

...pärast olime kuskil jaamas ja mul oli veinipokaal käes ja ma jõin sealt järjepanu longerot. ja ma jõin seda mitte purju jäämiseks vaid just seetõttu, et see oli jumalikult maitsev.

aga tegelt me keiuga avastasime eile, et oleme mõnisada krooni rikkamad, kui arvanud olime ning selle uudise loomulikuks jätkuks sai olla vaid poodi õlle järgi minek. sest et ma olen alkohoolik ja suur õllelemb. esimese külma saku tumeda keevitasin sisse kopli pargis. kirusime vohavat kultuuritust, mis väljendus nii lõhutud pargipinkides kui laste ja koertega jalutavate inimeste käitumises. tsillisime, ajasime plära...

kodus avasin veini ja koos ülejäänud õlledega kobisime korrus kõrgemale naabrite poole. klatsh, kollane ja pläkutamine, mille keskseteks teemadeks on viimasel ajal kerkinud abiellumised ja lastesaamised, viis kella kolmveerand kümneni ja õllede lõppemiseni.

suvi oli eile õhtu igatahes koplisse jõudnud. kõrvalmaja taga taoti koroonat ja meie töllerdasime lühikeste pükste väel. koju tagasi teist teed pidi. imelik, see on see tee, mis paistab sulle kätte kõigist akendest, kus sa näed lonkimas narkomaane, joodikuid, koeri jalutavaid vanamutte ja vahel harva ka tibisid. aga ise käid seda rada võibolla vaid kord aastas.

öösel kuulsin une sekka äikest.

täna hommikul tõi naaber pulmakutse kavandi ja plaadi berliini ja helsingi piltidega. kavand on super aga plaat ei avanenud. siis keiu nõudis, et ma homeeriliselt naeraksin ja ma naersingi. siis tegime rabarberikooki ja mina lõikusin ja raputasin kaneeli. kaneelipakile oli kirjutatud cinnamon ja sellega seostus mulle kohe cinnamon girl. ja siis ma kuulasin arvutis type o negative' ja keska tuli meelde. ja siis ma muutusin nostalgiliseks ja kuulasin doorsi. ma kuulan vist alati nostalgitsemise lõppu doorsi.

õhk on lämbe ja paks. ma lähen selle sisse, läehen linna apteeki ja kontrollin, mis angerja ja volta vahel toimub.

keiser lehvitas mulle!

2007-05-24T18:55:00.000+03:00

ja nii ongi! tulin töölt, K hambaarsti juurest, saime peda ees kokku. ootasime trammi, ei tulnud. vaatasime, et narva maantee täitsa tühi ja otsustasime hobujaama jalutada. lost continendi juures hakkas kadrioru poolt sireenide huilgamist kostuma. ja siis tuli konvoi ja seal keskel limusiinis keiser ise! ja lehvitas meile, me muidugi lehvitasime vastu ka, kuidas siis muidu. nii tore onkel oli.

tundub, et mul nende kroonitud peadega üldse veab.

ps. see, kui kenas offitsiaalses dresskõudis, musta värvi sukkade ja kõrgete kontsadega noored naisterahvad hommikuti rolleriga tööle sõidavad, on väga seksikas ja silmale hea vaadata.

natuke närviline

2007-05-22T10:50:00.000+03:00

remondivärdjad. mingil põhjusel on meie maja viimasel ajal populaarsust kogunud ja üha uusi inimesi kolib sisse. praegu on olukord topelthull, nii üleval kui all teeb uus naaber remonti. ikka nii, et alumine puurib küprokit lakke ja ülemine kangutab põrandat üles. aga palju õnne neile! neil pole õrna aimugi, mis neid talvel ootab. nurgapealne korter, kuhu päike ei paista ja kus soojakaod on kolossaalsed. temperatuur +15...+18. tulge, tulge, seadke end mõnusasti sisse! ja arvestage, et muttide hääl siin ühistus on veel vankumatu ja see kuulutab igasugu hävingut näiteks kasvõi maja välisseina soojustamise ideele.

novott. praeguse eluolu taustal teeb näiteks volta ehitus eriti kadedaks. aga küll te veel näete, ükskord, niipea kui võimalik, me ka tuleme!

tööl on täna hullumaja. isegi suhtelise anonüümsuse säilitanuna ei tahaks ma siin detailidesse laskuda. aga jah - õudne päev, mille haripunkt pole veel saabunud. iha katsetuste ja eksperimentide järele hakkab staashi kasvades raugema. mis tõeliselt huvi pakub, on palganumber ja võimalus päev muretult õhtusse logeleda.

vihm võiks õhtuni taevas püsida, plaan K-ga sporti teha. rohkem inimlikku lähedust, vähem argielust trotsi!

----------

hiljem:

rullimine jääb vist ilmaolude sunnil ära. aga see kohutav tööasi, see lahenes võib öelda et filigraanselt! nüüd konjak peas surisemas. preemiat võiks saada.

nädalalõpp helsingis. ja eurovisioon oli kah.

2007-05-15T09:29:00.000+03:00

reede. üle pika aja sai peale tööd poest õlut ning sestap oli stari pardale astudes juba väike sumin sees. suure raudkala kõhus ei tundunud kiirus üldse midagi erilist ja ma oootasin jupp aega, et see loom ka kiiremdama hakkaks. kiirendust ei tulnud, aga kahe tunniga helsingis olime ikkagi. väike jalutuskäik apartmenti, tee peal länsiterminali vastu tulnud tõnise ja viina-ainiga mõned õlled. pagasi viskasime kaks korrust kõrgemale haikalast ja siis pikema jututa välja möllama. ülenurga-baar tundus ok ja sinna läksimegi. jõime ennast 4,80 eurisest õllest tiba liiga känni, mina vähemalt küll, kuna asjaolust, et tegemist geibaariga, sain ma teada alles järgmine päev. no aga iseenesest ju vahva!

laupäev. tappev peavalu, tõenäoliselt suitsetamisest. kaasavõetud poolfabrikaatidest eine, gin ja seejärel patseerima. stocki ees kurdide meeleavaldus, stockis sees raamatud. siis park. pisikesed armsad õlled ja võileivakurgid. häbematult julged tihased ja pulmatantsu keerutavad tuvid. kaubavarumine poes, inimeste juubeldamine pubides (soome lõi venelastele 2:1), lõunauinak. äratuseks kübeke õlut, nurgapealne pizzabaar. eurolaulud teleka ees, hindamise ajaks senativäljakule. siis aknaalusest hotdogikärust burks ja magama ära.pühapäev. reisiväsimus, pesta ei viitsi. lööme linna peal aega surnuks, viimaste euride eest pizzad ja õlut. peesitame aja täis ja lähme lahku: tõnis seacatile, meie K-ga kõmbime länsiterminali, teised hakkavad juba tallinna jõudma. eesti eurokoondis on...tavaline - ei rõõmu, ei silmatorkavat kurbust. kes ostab lõhna, kes patseerib niisama. närin lagritsat, olen must ja rampväsinud.

naaber pildistas kah

jälle üks ilusa aja raport

2007-05-10T12:08:00.001+03:00

eile sahmisin tavapärasest rohkem. tegin jällegi pikema lõunapausi, kolasin virus ja ostsin velopoest rattale uue sisekummi. peale tööd järvele ja 400 eegu eest remondiasju. kaasa loosikupong, millega ma 16. mail aurusauna võidan. mitte, et mul selle aurusaunaga midagi peale oleks hakata. õhtul statoili kummi pumpama ja tõnise juurest võtit tooma. siis selver. nagu alati, pingutasin ostlemisega tugevalt üle. kui nüüd kogu see kraam kahe päevaga nahka panna, siis ei jääks eurovisiooni jaoks küll eriti aega. kõne tartusse, 2 alkovabat baltikat, paar lehekülge matteuse evangeeliumit ja uni. täna hommikul pohmakas, alkovabad õlled tekitasid vist mingi placeboefekti.

tööl valmistusin eelolevaks tähtsaks esmaspäevaks - lugesin, paljundasin, pidasin ülemusega nõu ja panin hunniku materjalidega lauanurgale valmis. muud tööd täna nagu polegi. kakerdasin kaameraga laboris ja arhiveerisin tulevastele põlvedele vanakooli töövõtteid. allolev pilt on niisiis pühendatud kõikidele noortele ja vanadele destillatsioonisõpradele ehk muidu keemiahuvilistele.
kummitab young folks - helkuri süü puha, aga ma ei pane pahaks. enne seda kummitas björki venus as a boy ja phil collinsi easy lover.

elu on jälle lill

2007-05-04T13:43:00.000+03:00

laboris on nii, et G on haige ja tempo seega maas. loodetavasti on ta esmaspäeval platsis, sest see tohutu mass, mis vahepeal oli, sai valmis ja nüüd tahaks eksperimentidega edasi minna. ja seda enne kui ma ära unustan, mis ekperimente ma üleüldse teha tahtsin. niipalju tööst.

lõuna venitasin täna topeltpikaks ja käisin virus viinarallil. kuna olukord sunnib peale tagasihoidlikud mahud, siis panustasin kangematele jookidele. ostsin portveini. olen seda ammu teha tahtnud (miks, ma ei tea, lihtsalt on juba tükimat aega selline portveini soov olnud), kuid tänaseni on see idee tasandile jäänudki. ega ma midagi oodata ei oska, eks õhtu näitab. viina ostsin muidugi ka, nii igaks juhuks.

homme kultuur - "voldemar" draamateatris. olen juba ette rahul ja kindel, et pettuma ei pea.

ps. oma üle-eelmise posti tegin mitteavalikuks ja lubasin endale, et minu bloog pole ikka poliitika koht.

--------

hiljem: portvein ON hea. kunagi joome seda koos rainiga, talle selline asi (heh, peedisõber!) raudselt meeldib. aga nüüd tedre sektorisse.

pakku ära

2007-04-27T15:20:00.000+03:00

mul on homme vaja haapsalus kirikuga sic! asju ajada ja seega oleks minek niikuinii olnud.

aga asjad arenesid hoopis sedamoodi, et algul liina msnis päris, et mis me õhtal teeme. no midagi erilist ei tee ju! raha otsas, väljas töllerdada pole tervislik (kuigi just praegu tunnen ma koplis ennast turvaliselt). ja mis siis pähe sähvatas - õlli ka ju ei saa!

seepeale mul mobla kohe pihus ja K-le smssima, et too mulle tartust paar pudelit tooks. a siis K juba helistas ja ütles, et hakkas tulema. sai kokku lepitud, et treffpunkt on bussijaam ja siis kohe edasi haapsalusse. seal on õlle vabalt saadaval ja ööd rahulikud.

nüüd helistas sekretär kah ja ütles, et direktor lubab koju ära minna. seekord siis nii.

kaunid ajad ja arvamised

2007-04-12T19:56:00.000+03:00

pole juba kuu aega siia ridagi kirjutanud. mitte, et midagi poleks juhtunud, või siis vastupidi - et midagi (hullu) oleks juhtunud. juhtunud on niipalju, et olen elanud oma laiska ja komforti otsivat elu, palju lugenud ja mõelnud. mõelnud ennast sotsialistiks, humanistiks, kurjusele ja künismile vastanduvaks uue aja hipiks, ...aga jäänud sellegipoolest mugavaks elupõletajaks. aga vähemalt olen ma mõelnud häid mõtteid. ja lugenud häid raamatuid.

head raamatud. suur inimene. Kurt Vonnegut. 11.11.1922 - 11.04.2007. requiescat in pace.

esimene oli "tsempionide eine". esimese kursuse algul, kui katimatit veel kooli peal näha võis. tal oli see näpus. ja siis ma juba lugesingi. ja hiljem lugesin veel. siis "tapamaja, korpus viis", raamatu enda ängi suurendusklaasina paisutamas esimese kursuse masendav ja raske hilissügis. alles mõni päev tagasi, siis kui läksin kapi kallale haarama jaak jõerüüdi "raisakulle", jäi silm "laste ristisõja" kulunud pehmele seljale ja hääl peas ütles: "veel, kunagi kindlasti veel!" ..."titaani sireenid", kah juba tükk aega tagasi, Atsu laenas. oli selle just ise läbi lugenud, kirjeldas nii eredalt nagu ta seda ikka teeb. tema naer, vinüülid ja roheline energia ei jätnud kohta loobumisele. arvatavasti oli sess, igatahes olin haapsalus, vedelesin, suitsetasin, larpisin kohvi ja neelasin "sireene". elamused, lõhnad, maitsed. mälestused, ainult parimad mälestused. aitäh, Kurt Vonnegut!

***

mis siis veel? tööd on palju olnud. vastukaaluks harjumuspärasele lakkevahtimisele ja netis surfamisele on viimased päevad kiiresti ja töises mõttes kasulik ja vajalik olles möödunud. paar katsetust on seetõttu kaugemasse tulevikku lükatud.

koolitus oli, räägiti 2 päeva isiksusetüüpidest ja meeskonnatööst. olin varjamatult skeptiline, aga võta näpust, tuleb tunnistada, et kõrva taha pandavat inffi oli. see muidugi ei tähenda, et kinnitust poleks saanud mu nägemus endast kui ignorantsest, kõigega nõustuvast (ei viitsi vaielda ju) ja kollektiivi hüsteeriale vilistavast pohhuistist. ehk siis meeskonnatööks täiesti kõlbmatu materjal. tööl on vahva ja töö annab pappi, see on kõik. elu, mis elamist väärib, algab peale tööd.

***

selle päris kevade ootus. et saaks mantli kappi riputada ja miskit kergemat selga panna. sooja muru peal peesitada ja veini trimbata. minna peale hommikukohvi stromkale raamatut lugema ja päevitama.

kas täna-homme või siis järgmine nädalavahetus haapsalu. isa käest autot vaja laenata ja üks väga tähtis sõit teha.

ps. et piltidest ei jääks petlikku musta muljet... ise K-ga värvisin. tõnise ja aivo alati shikaarsele sünkarile järgnenud pohmasel ent rõõmsal päeval.

kevad põues

2007-03-14T21:47:00.000+02:00

* * *
sinu kleit langes puu alla samblaks
juuksed rohule langesid uduks
oli nägemus see või ei olnud
aga ise sa muutusid haldjaks
* * *

rudolf rimmel

eile neelasin banville'i ja täna armastan rimmeli sõnadega. mõnus mõnus õrn udu, läbi mille imbub de phazzi ja ...kevadet?

tegelt peaks helkur luuletama. veel ja rohkem. see mõte tuli järsku eikuskilt ja ma ehmatasin mõttest, et äkki ta kustutab kõik. aga just seda ei tohi teha!

haapsalust nüüd ja 97?

2007-03-11T16:56:00.000+02:00

haapsalust tagasi. päikest ja kevadelõhna ja sellist head tuju tekitavat sulamisvett kõik kohad täis. homme tööle ja kusjuures täiesti puhanuna!

sobrasin raamatutes, haarasin LR riiulist kaasa john fowlesi "eebenipuust torni", john banville "newtoni kirja" ja joan didioni "meie ühised palved". K läheb homme-ülehomme tartu, siis võtan ette.

ühe albumi vahelt kukkus välja pilt, mis on ei tea mis ime läbi sündinud ja säilinud. ma pole isegi täiesti kindel, kes selle teinud on. igatahes neile, keda see puudutab, peaks see küll kuhjaga nostalgitsemist pakkuma. haapsalu ja aasta 97?.

puhkusest, äärmiselt lühidalt

2007-03-09T10:38:00.000+02:00

reede, viies puhkusepäev. kuressaares spaas käidud. massaash, kapsel, soolakamber, pediküür - kõik, mis laboriafile ja pinges tudengile tarvis. ilm oli saaremaal äärmiselt kehv, aga protseduurid ja veiniuim ei lasknud sellest välja teha.

keha poputamise kõrval ei jäänud vaimgi unarusse - eile no99 ja "stalker".

10 minuti pärast astun uksest välja ja lähen haapsalu, esimest korda sel aastal.

tööst ei mõtle peaaegu üldse.

rõõm, segatud lume ja heldimusega

2007-02-23T10:51:00.000+02:00

täna on jälle üks sedasorti päev, kus tunned rõõmu lihtsalt olemisest, inimestest, tööst, lumest, külmast, trammidest. sees on surin, sest õhtul kutsusid naabrid õlut jooma ja öö oli rahutu (kui ma olen nädala sees õlut joonud, nii et järgmine päev peab vara ärkama, siis ma ei suuda magada) ja uni läks ära pool 6. ja ma mõtlesin selle amsterdami mineku peale.

ema oli külas ja ärkas juba enne mind. jõime kohvi ja rääkisime tühjast tähjast - elmar sepa asendusliikmest vanuriteni üldiselt, ja ema ägestus ja ma nägin, kustkohast ma selle pisiasjade peale ülereageerimise olen pärinud. ema ütles nii hästi: "kui mõni patsient tõeliselt närvidele käib, lasen õel ekg-d teha ja lähen jalutan see aeg koridoris veidi ringi". tubli, täpselt minu moodi!

hommikul välja minnes on juba valge. ma vaatan igal esmaspäeval lauakalendrist, et mis kell päike tõuseb-loojub ja siis vaatan ka järgmise esmaspäeva kohta ja tõden, et "lahe!", aina paremaks läheb. ja õues oli kohutavalt külm ja karge ja päikese otsas oli sammas. ja tihane oli platsis kell 7.

msn-is rääkisin isaga ja juba eiteamitmendat korda tahtis ta mind näha ja koos õlut juua. helistasin rainile ja uurisin asju, võibolla teengi homme sutsaka haapsalusse.

töö läheb sujuvalt aeglaselt, mõnuga, stiilselt, kui nii saab öelda. tunni aja pärast allkirjastan mõned protokollid, haaran sahtlist kaamera ja jalutan virru (kui pead peale tööd, eriti just reedeti, virusse minema ja oled heas tujus, on parem jalutada. jalutamine on hea tuju võimendi). siis oleme seal mina, K, vein ja juust.

nutt

2007-02-16T08:33:00.000+02:00

ma sain täna hommikul korralikult ehmatada. maja ees prügikastide juures jõllitas mind mõrvarkoer - ma tõugudes pädev ei ole, aga see on see suur mõrtsukas noh. ja see jõllitas mind ja siis tuli mind nuuskima ja ühtki teist inimest ümberringi ei olnud. siis üks päss tegi autoukse lahti ja kutsus mõrtsuka enda juurde, aga selleks ajaks olid mul juuksad veel hallimaks hirmutatud. üle kõige kardan ma maailmas koeri.

vot, ja siis ma terve tee trammis kruvisin ennast üles ja mõtlesin, et mis siis, kui see peletis mulle kallale oleks tulnud või kui kunagi tulevikus minu last või K-d peaks rünnatama. sellistel hetkedel tundub maailm kole paik ja ma sooviksin elada utoopias, kus inimesed hooliksid ja oleksid kõik ilusad ja head.

"müümise kunsti" vaatasin eile ka. ja mul oli seal portreteeritute üle hea meel. päriselt. sest inimestel olid eesmärgid, saavutused, õppetunnid, oma jumal ja õnn. ja pole minu asi põlastada asjade müüjat tema rahulolus. sest kes olen mina, väitmaks oma õnne väärtuslikumaks?

tahaks puhata, eemale õelusest.

taustamuusika: DePhazz: anchorless

--------------------------------------

edit: see, millest eile helkuriga rääkisime. pilt ka, et jäädvustada toda hetke.

asjadest

2007-02-12T10:09:00.001+02:00

ega ma pole mingi metroseksuaal, ma olen pussakas! aga siiski on mul üks küsimus ilu järele. et kui naistele mõeldud juustehooldussarjad koosnevad nii 10 pudelist ja potsikust, siis miks on meestele pakkuda vaid shampooni või seda 2in1 värki? ometi on ka mul värvitud ja kahjustatud juuksed, neid räsivad kesklinna saastunud õhk ja pakane. ka minu juuksed vajavad hellust ja aminohappeid. ja samas võiks nagu veidi maskuliinsemalt lõhnata ka. ja siis lähedki poodi ja leiad sobiva pudeli ja pesed kodus pead ja tunned ennast hästi ...ja pärast on juuksed turris nagu kanaääss. järgmine kord oled juba targem ja lõpetad protseduurid fructise balsamiga ja lõhnad nagu K. niipalju siis meestelõhnast. igatahes on mul nüüd jonn sees ja peale lõunat lähen kaupsi ja ma ei lepi olukorraga, kus ei ole sellist asja, nagu ühes sarjas eksisteeriv mulle meeldiva lõhnaga meesteshampoon ja -balsam. ja viimased peavad olema eraldi pudelites.

asjadest ja ostmisest veel niipalju, et riietega ei vea kah. laupäeval oli enne "hamleteid" tiba aega ja mul oli täpselt selline tunne, et õnn on rahas ja võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju - ehk siis tahtsin K-le midagi ilusat osta. ühed lahedad velvetid olid aga suured ja sobiva suurusega kleidil oli lukk katki - seda siis naistezaras. meestezaras oli veel hullem, seal numbrit L üldse ei eksisteerinud.

laupäev, tore päev

2007-02-10T13:35:00.000+02:00

JÄLLE! nagu selles joomineteebnaisekoledaks reklaamis.

see, et ma eile omale mõned õlled lubasin, annab tunda. või noh, pigem on asi selles, et ma olen juba arutu hunniku kohvi ära joonud. magasime hästi ja kaua, kolmveerand 11-ni. K nägi unes, et ma suudlesin ühe 15-aastase tsikiga. oli ilus olnud, hea seegi. mina nägin unes, et sõitsin oma uue väikese sinise fiatiga kuskil tööstushoonete vahel ja et siis kadusid pidurid ära. see fiat peas kummitamas + kanal2 ja tv3 kodusaated tekitasid äärmise vajaduse egobuusti järele ja seega otsustasime, et 3 aasta pärast ostame ühe väikese auto. tutika, nii et istud sisse ja sõidad salongist välja. vot sedasi.

tihastega olen sõber, olid hommikul jälle kõvasti maiustanud. olen tubli, pesin ära kõik nõud. vahetasin välja supilusikad - kapis olid ühed mingi 40 aastat vanad, aga täiesti tutikad. tegin hambapastaga puhtaks ja sahtlisse. K valmistab esmaspäevaks tundi ette. õhtul jääskulptuure kaema ja siis krahli.

ving-ving 2

2007-02-07T19:43:00.000+02:00

kala-ester ütles just telekast, et need, kes eesti toidu projekti kritiseerivad, teevad seda kadedusest. abiratta väitel ollakse kangro peale kadedad. nojah, kadedus, see on ju nii tugev ja inimlik, ometi primitiivne ja nii ...loogiline? eetika ja esteetika on boheemidele, geidele ja muidu luuseritele.

see kadeduse kaart on oma infantiilsusega selline trump, mida ennast alandamata pole võimalik lüüa. toks-toks peaga vastu seina.

ving-ving

2007-02-07T17:26:00.000+02:00

see poiss on umbes 10 aastane ja vastikult paks, lõdvalt ja kohmakalt. me sõidame hommikuti samas trammis, mõlemad malevast pedani. täna ta õnneks minu taga ei istunud, aga eile ja üleeile küll. täna ta ei saanudki seda teha, sest ma istusin pinki, mille tagune oli juba hõivatud. igatahes see väike vastik võdisev värdjas luristab tatti, mõnuga, nii et ka piiratuma kujutlusvõimega inimesel võiksid silme ees kangastuda pulbitsevad ja mulksuvad mädast lima täis põsekoopad. lisaks veel väljakujunemata sisekõne, mis väljendub piinlikult kuuldavas ümisemises ja lalinas. ma kannatan solki ja sibitöid, aga inimeste suhtes olen ma tõesti nõudlikum. raisk!

ma armastan oma tööd, aga ma ei salli oma töökohta. ma ei kannata roheliste roosakraede ebakompetentsust ja maailmavalitsejalikke ambitsioone (eelnevad omadused mõistagi võrdelises seoses!), inimeste ussitamist, aastatetaguste eksimuste nina alla hõõrumist, kadedust, otsatut põdemist ja probleemide isiklikult võtmist. ma ei kannata küsimusi, mida küsitakse lihtsalt seepärast, et kuulda sõna "jah".

mõned tagasilöögid ka töös endas. ühte metoodikat hakkame kaante vahele saama, aga iga uus katse toob uusi negatiivseid tulemusi. olen peaaegu käega löönud, seda enam, et mulle tundus asi juba alustades kahtlase väärtusega. aga alguses läks ju asi nii ilusti.

ka mu uus "lapsuke" alustas hästi, esimesed analüüsid süstisid minusse kõrgendatud lootused. kohendasin originaalmetoodikat, asendasin ühe aine teisega. asi toimis. kuni tänaseni. nagu tavaliselt, vedas alt kõige lollikindlam tundunud lüli. asi on mulle siiani mõistatus. homme proovin uuesti, kui siis ka perse läheb, tuleb siiski originaali järgida, see aga tähendab viivitusi. aga vähemalt on SEE asi täitsa minu oma, mitte mingi tüütu kambakas.

kui sitapäev, siis täie pasaga! trammis olid kaks 12 aastast jõnglast, kes kuulasid mobiilist mp3-sid, inisesid rõveda aktsendiga kaasa ja mögisesid vahetpidamata, valjult ja demonstratiivselt. ma väga detailidesse ei lasku. igatahes läks mul silme eest mustaks ja ma tundsin vastupandamatut iha piibutäie tubaka järele. veidi väiksem oli tung ära juua pudelitäis viina või 5 tumedat õlut.

võitis mõistuse hääl ja poe asemel suundusin trammist väljudes solaariumisse, et end soojendada ja kümme minutit rahulikult sisse-välja hingates mõtteid positiviseerida. aga arvake ära, kas soll oli paksult rahvast täis või jah? helistasin kiiresti emale ja palusin tal ühe retsepti bromazepami kirjutada.

ma lõpetan siiski positiivelt, kolme plussiga. esimene pluss on etv, täna tundub asine kava olema. teine pluss on, seda küll etteaimatavalt, K. ja kolmas pluss on see, et tihased on palli omaks võtt.

TIHASED!

ps. kodus on ikka hea. kõik on jälle hästi.

valimistest, emotsioonitult

2007-02-06T15:33:00.000+02:00

võib öelda, et äsja loetud artikkel, st roheliste edu, üllatas. olin suht veendunud, et inimestel on respi läbipõlemine värskelt meeles ja selle reha otsa enam ei astuta. aga ok.

kindlasti pole ma inimene, kes oma poliitilisi veendumusi ja eelistusi netis teistele peale hakkab suruma, aga järgneva panen kirja küll ja seda pigem ennustusena. aasta pärast siis vaatab. aga ennustus ise on järgmine: valitsusse lähevad irl, reform ja rohelised. koalitsioon laguneb ja jätkab järgiproovitud variant - kesk ja reform.

ja tõnis, sina ära naera! kui täppi panen, võtad mu konsultandina tööle!

jälle

2007-01-29T08:37:00.000+02:00

muster kordub. paljugi oli jälle nii kuis varem. sellega seoses tuleks endale anda lubadus või vähemalt palve lähitulevikus vähem juua.

reede. lõpp texases. peale lõppu baltast läbi ja tipa tapa koju. tunniajane sumpamine läbi kinnituisanud kopli.

laupäev. see päev voogas lihtsalt õhtusse. palju telekat ja vett. tõdemus, et nii destruktiivselt enam jätkata ei tohi.

pühapäev. magasin üle ja ärkasin peavaluga. K ütles õhtul, et mul on päev otsa padjanägu peas olnud. jalutuskäik vanalinnas ja shoppamine turul. vh1-st oli top 10 aerobic 80's, esikohal oli otse loomulikult olivia newton john ja let's get physical. see kummitas õhtu otsa ja täna hommikul trammile tulles kah.

tänane hommik melanhoolne, K läheb tartusse. tööl on inimesed närvilised ja tigedad, üritan vältida. plaanis paar katset teha, võtan veel tiba hoogu.

koju ära

2007-01-26T16:06:00.000+02:00

kohe peale seda posti trammi peale ja koju. väljas tuiskab, lubati -32. enne kodu siiski rahu poodi ka. nädal aega tublisti tööl käidud ja preemia välja teenitud. pärast K-ga linna, ämm tallinnas koolitusel, lubas välja käristada. sisetunne räägib ainult head.

otsisin raamatukoist üht väga haruldast ja spetsiifilist teost. õnneks ei leidnud. ma oleks nii närvi läind, kui see seald olnud oleks ja mul konto nullis.

pildid tulevad ka millalgi.

kah villastest sokkidest. ja pornost

2007-01-24T12:36:00.000+02:00

sattusin marta blogile ja tahtsin ka nukku ja riietamist ja puha. aga siis tuli ette koht, kus midagi installida tuli ja sellega asi lõppes. sest ministeeriumid on ju oma arvitid nii tublisti ära turvand, et enamvähem ainus asi, mida ise teha saad, on wordis võrratute bürokraatlike jurade genereerimine. ja ka siis jälgib sind suur vend, sorry, it-abi.

aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. vaid hoopis sellest, kuidas ma kodus riides käin ja kuidas koplis pornot tehakse. nagu lugesin, on koduse dresskõudi vaieldamatuks lemmikelemendiks villased sokid. sama siin. (kuigi nüüd alates sügisest harvem, sest need jätavad diivanile ja lambanahale torte.) ja kui sul on nurgapealne korter ja see on külm või kui sul on mingi viga küljes ja lihtsalt jalad külmetavad, siis on villased sokid ööpesuna kallid küll. ei tea, kas teistel ka nii on, et kui sokkidesse augud tulevad, siis ema lõikab alumise osa ära ja koob vana sääre otsa uue? mu ema tegi kogu aeg niimoodi.

edasi siis ülakeha. jällegi ei midagi üllatavat - t-särk ja aluspüksid (ei öelda trussikud ega allarid, et see mulle meelde jääks!). võivad ka lihtsalt lühikesed püksid olla. ja kui on suvi või pohmakas või lihtsalt hea, siis ma olen lihtsalt paljas. ma siin olen mõelnud, et peaks kunagi ikka lapsi ka tegema ja seda enam tuleb praegu võimalikult palju paljas olla, pärast ju ei saa.

no ja nüüd siis porno. sellega on nii, et naabrid kolmandalt nägid ükskord, kuidas vastasmajas ühes kardinateta akendega toas olid paljad inimesed, kes koledal kombel seksisid ja siis seal olid veel ühed inimesed, kelledel olid küll riided seljas, aga kelledel olid kaamerad ja fotokad ja kes innukalt kõike toimuvat jäädvustasid. lahe! nüüd ma olen seda akent tahtmatult jälgima hakanud, ükskord nägin ka inimesi, aga paraku olid nad seekord riides ja ei seksinud. a see-eest sattus K üle-eelmine suvi peale, kuidas otse meie akna all garaashi taga üks keskealine paarike lõpetas... selline see kopli elu on.

sedasi. kui nüüd arvesse võtta, et viimati olid meil kardinad ees vähemalt 2 aastat tagasi ja meie, eriti minu, riietumisharjumusi ning seda, et kui meie näeme naabrite askeldusi, siis näevad nemad ka meie omi, siis mnjah...

ps. sügisel tegin narva maanteel pilti, need on siin üleval ka. ma varsti lähen välja ja teen paar lumist võtet kah.

nädalavahetuse lühikokkuvõte

2007-01-22T11:26:00.000+02:00

jälle esmaspäev. ja nagu esmaspäeviti tavaks... väga õige, tööd ei tee! olen lihtsalt tööl. varsti sööma. söön oma viimased kroonid maha ja palvetan, et raamatupidamine halastaks.

reedel läks ludinal, võib öelda, et eeskujulikult. lasnakale jõudsime shikaarselt esimestena akadeemilise hilinemisega. sõime krõpsu ja salatit, esimesed paar tundi läksid aeglaselt. siis, nagu korralikule korterisünkarile kohane, turboga finaali. jõin õlut ja natuke kõike muud ka. kõik meessoost isikud olid triiksärkides - meiesuguste kollide puhul mitte väga tavaline.

laupäeval oli väga kole olla. K ei allunud ei meelitustele ega ähvardustele ja seega pidin üksi poes käima:

1 0,33l sinebrjuukov
2 1,5 l värskat
1 1l sidrunimahl
1 suur jäätis
1 purk seljankat

eile olin juba pauerit täis ja laisklesin täiega. hommikul sirvisin delfit ja blooge, terve ülejäänud päeva sõin ja vahtisin telekat. miljonimängus saatsin hannesele smsi ka, õige loomulikult, aga ei võitnud. mul oleks nii väga seda raha vaja olnud. K oli ka juba mõttes juuksuris käinud ja omale uue mütsi ostnud. milline pettumus!

painama jäi see, et ma raudselt hakkasin seda "kärbeste jumalat" lugema ükskord ja siis suskasin selle kuskile vasakule ja nüüd ongi kadunud. see nädal hoian raamatutest eemale, lasen "pilveatlasel" settida. järgmine nädal hakkab see tartu jama pihta jälle, siis võtan midagi ette.

KUHU KURAT MU RAHA KAOB KOGU AEG?

just be thankful for what you got

2007-01-19T10:08:00.000+02:00

on vist nii, et inimesed juurdlevad oma elu ja selle mõtte üle sügavamalt just aastavahetuse ja sünnipäeva paiku. või siis, kui on sitad ajad. aastavahetus oli tore ja ilus, aga siiski suhteliselt emotsioonitu. sünnipäev oli suvel ja sitasti pole kah midagi. ma kardan, õigemini ei karda, hirmu ju pole, pigem olen äratundmiseni jõudnud, et elus on kätte jõudnud üks täiesti eraldatav ja klassifitseeritav etapp.

ma nimetaksin käesoloeva rahulolevaks laiskuseks. kirjutasin enne elu mõte. isiksuse väljakujunemise üks lõpueksameid pidi olema elu mõtte määratlemine. arvatavasti oli see algallikas paremini lahti seletatud. igatahes olen ma neid eksistentsiaalseid heitlusi heidelnud küll ja küll - selle tulemusena olen tänases päevas, punktmass milleski suures (universumi lõplikkuses ei julge kindel olla) ja tundub, et homogeenses. st olen tühine. minu puudumine ei muudaks olemasolevat, ammugi mitte poleks see liblika tiivalöögiks hiinas. bumerang joonistas parabooli ja jõudis tagasi üsna alguse lähedale. ehks siis: minu sees on rahu.

mulle on alati meeldinud stabiilsus ja planeeritus. ja nüüd ongi juba üsna jupp aega olnud kõik nii õige. nii väikekodanlik?, nii tühine. eemalt vaataja ütleks, et igav ja mõttetu. ma olen viimasel ajal kirjutanud siia üsna palju drafte...ja siis need kustutanud. sest sõnad jäävad väetiks. ma sooviksin osata oma rõõmu paremini välja näidata.

üks kindel märk, mille raamatud üheks elu verstapostiks seavad, nimelt tunne, et sind ei mõisteta, on nüüd kindlalt selja taga. mitte, et mulle senini arusaamatud motiivid oleks puzlena pildiks kokku jooksnud, aga ma usun nüüd, et pilt on olemas. ma palusin eile mõttes vabandust inimeselt, keda kunagi alusetult virtuaalmaailmas solvasin. vabandust selle eest, et oma pilti ainsaks pidasin. eks ma tee rahu veel.

ma tahan olla hea inimene. ma tahan põrutada nirvaanasse õnneliku, hea ja rahulolevalt laisana. ja vaadata, kuidas bumerang lendab.

seksound ja tseburekid

2007-01-12T09:12:00.000+02:00

hästi. asi on nii, et mul on tilluke pohmakas ja seetõttu ei tule mul lausete seostamine eriti kaunilt välja. seetõttu tuleb punktide kaupa.

vaatasin netist, et näe!, seksound krahlis. võiks ju tuulutada? rain oli nõus.
ma nüüd ei tea, millal nad leti asukoha ära on vahetanud, aga kui ma seal viimati käisin, ja see oli ammu, siis oli lett veel teises seinas. aga vähemalt lahtine õlu maitses nagu lahtine õlu.
popid ja noortepärased inimesed popil ja noortepärasel peol. tubli. ma ei ole mingi seltskonnainimene, oh ei, aga suur osa nägusid on ikka tuttavad.
see, et andur alustas alles pool 11 ei üllatand, aga veidi kurvastas siiski. ega ma pole mingi intellektuaal, ma olen ikkagi tavaline hall inimene, mul on väljakujunenud unerütm ja ma pean kell 8 juba tööl särama.
kallis anduri ja pia frausi kollektiiv, te olite täitsa nunnud! aitäh õhtu eest!
poole üheks oli jõud otsas. ma küll ei tea miks, aga koju otsustasime minna jala. niisiis jala von krahlist koplisse.
balta, 24 h. tseburekid.
pool 2 kodus. K veel ei maganud, pläkutasin-muljetasin.
siis üks hetk ma ärkasin, tundsin, et olen pohmas. kohe peale seda hakkas mobla piiksuma.
pea on vatti täis. tseburekikrookse varjan pastillidega.

ülemiste reklaamivärdjad

2007-01-08T18:22:00.000+02:00

üks tore pop-up: hommikul & peale lõunat

2007-01-08T08:28:00.000+02:00

nägin unes helesinist oraakel sonmit ja sünget apokalüptilist hawaiid. lugesin poole kaheni öösel ja nii kaua ülalolek on minu puhul harukordne. aga midagi pole teha, david mitchelli pilveatlas on veel parem kui ma lootsin.

eile lonkisime mööda malevat liinideni ja tagasi. marati 4 ajas ila jooksma ja mõtte veerema. otsustasime, et peame sinna kolima niipea, kui võimalik. kui ma aastal 2012 seal elaks, siis oleks rahul.

töölolek tekitab esmaspäevaselt kõheda tunde.

2007

2007-01-05T08:34:00.000+02:00

mis blogimisse puutub, siis tüdinemist oli ette näha. tundub, et kõik sai ära öeldud. ega mul palju öelda ju polegi. arvatavasti on aga peapõhjus see, et iga hetkega muutub siin bloggeris midagi ja siis on jälle vaja ümber switchida ja võimelda. sellist jama ma ei salli.

uus aasta. mingeid lubadusi ma ei teinud, ei tunne vajadust muutuste järele. on paar OLULIST MÕTET. need jäävad saladusse ja avalduvad siis, kui on õige aeg. eelmise aasta lõpupoole hakkasin jälle rohkem lugema, seda liini kavatsen jätkata. kõik.

ps. esimese hooga, siis kui sisselogimiseks läks ja kõik jälle teisiti oli, tahtsin kohe selle accounti lõplikult hävitada.

What Tarot Card are You?

2006-12-13T08:38:00.000+02:00

see test on mingi pop ja noortepärane asi präägast. hea küll siis. kui need selliseid positiivseid noote väljutavad, siis miks ka mitte.

You are The Sun

Happiness, Content, Joy.

The meanings for the Sun are fairly simple and consistent.

Young, healthy, new, fresh. The brain is working, things that were muddled come clear, everything falls into place, and everything seems to go your way.

The Sun is ruled by the Sun, of course. This is the light that comes after the long dark night, Apollo to the Moon's Diana. A positive card, it promises you your day in the sun. Glory, gain, triumph, pleasure, truth, success. As the moon symbolized inspiration from the unconscious, from dreams, this card symbolizes discoveries made fully consciousness and wide awake. You have an understanding and enjoyment of science and math, beautifully constructed music, carefully reasoned philosophy. It is a card of intellect, clarity of mind, and feelings of youthful energy.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

raporteerin:

2006-12-07T10:42:00.000+02:00

nii. kunagi ma siin loetlesin ja sõelusin oma raamatuid. "mustad lambad" lugesin läbi, lahe naistekas. tuleks teha kohustuslikuks kõigile irl noortele, toetab ideed, et õnn pole rahas. nüüd olen "noorte lõvide" kallal. naudin. eile jäid seetõttu isegi pealtnägija ja foorum vahele. ja täna vist ka paar. toob reede kiiremini lähemale. siis kui puss käis ja ma silmapolikliinikus oma korda ootasin (ettenägelikult hakkasin varem tulema, aga liiklemisel kardetud takistusi ei ilmnenudki ja nii jäi tiba aega), siis lugesin dylan thomase luulet. siin said otsustavaks gabariidid - "noored lõvid" ei mahtunud kotti ujumisasjade vahele ära. pärast liina ütles, et kui mõni veidi teadlikum keskkoolirpeili mind niimoodi luulet lugemas oleks näinud, siis oleks kohe ära armund. aga seal pold ühtki potentsiaalset armujat paraku. silmaarsti juures läks väga kähku muide ja ma tegelt oleks vabalt võinud tööle minna veel, aga otsustasin selle asemel ikkagi kalevi ujula ja kodus pikutamise kasuks. tagantjärgi tundub imelik, kuidas mul üldse sai selline mõte tekkida, et tööle minna!? novott. raamatute kohta niipalju veel, et otsustasin lähiajal uusi mitte osta, loen neid, mis on.

tööl on nii nagu ikka. ühe metoodikaga hakkab asi juba ilmet võtma. no mis sa ära teed, mõni asi lihtsalt on aeganõudev. ja ussid on meil ka. peenikesed nagu niit, ca 5 cm pikkused ja elavad esimesel korrusel kraanikausis. mingi mees käis ja võttis paar tükki kaasa. pidi kuskil uuritama. igatahes ei pidavat nad ühegi eestis senituntud ussiga sarnanema. x-fails. ja silmad ka sügelevad. kui oled kummikindad kätte pand ja solgerdad keset haisvat, hiv-ist ja hepatiidist kubisevat laibamaterjali, siis hakkavad silmad hullupööra sügelema ja siis tuleb jälle kõik sinnapaika jätta ja silmi hõõruda. tüütav.

maakera kliima ajaloo tarbeks võin üles tähendada, et eile hommikul kell 7 näitas kraadiklaas koplis 10 kraadi sooja.

kuki-muki siis!

ps. täna ma vist aitan raini ka natuke. ühesõnaga, kui see boiler mulle pähe ei kuku ja ma mingit ajukahjustust ei saa, siis ma kirjutan teine kord veel.

triip on tulnud

2006-11-16T17:34:00.000+02:00

silm ja kõrv püüdsid kinni infojupi, et kõige sheffim valimisreklaam pidi seekord olema isamaa & res publica liidul (vaata näiteks siit). ok, las olla, ei pööranud rohkem tähelepanu. peale tööd siis nägin peda ees trammiooteputka seinal seda reklaami oma silmaga kah. oli umbes selline:

"õnn ei ole rahas". eksole. aga mulle ei kangastunud küll mitte mart ega taavi, vaid teraviljatoode (vt ka kruuda, piimatoode).

mõttest teieni...läbi klahvide

2006-11-15T09:42:00.000+02:00

tänase eesti päevalehe arvamusküljel tunneb jeremy rifkin muret tulevikuinimese üksildumise pärast. ma olen rifkinit alati huvi ja samas skepsisega lugenud. võibolla on mu tähelepanu tingitud sellest, et tema "biotehnoloogia sajand" ilmus enamvähem just siis, kui ma ülikoolis molekulaarbioloogiaga pusisin.

igatahes, härra suudab julgelt tulevikku vaadata ja oma mõnikord üsna apokalüptiliste visioonidega lugejat köita ja mis põhiline, intrigeerida! loomulikult, ka tema eksib arvudega ja tõlgendab fakte just talle sobivalt. aga ta on ikkagi huvitav. nagu wells või orwell, keda ta tihti tsiteerib. taotluslikult?

rifkin toob välja arvud, mis peegeldavad usa noorte kirjaliku väljendusoskuse langust ja lugemuse vähenemist. samuti tunneb autor muret, et inimesed kapselduvad tele- ja arvutimaailma, eelistavad masinat sõbrale ja naabrile. õigemini, arvutist ongi saamas "kõige suurem sõber", kellele hakatakse omistama lisaks kiirusele ja kõvaketta vabale ruumile ka inimlikke omadusi. tahaks nii nõustuda kui vastu vaielda.

et siis arvuti kui sõber. ma ei usu, et arvuti per se kunagi inimsuhtluse kõrvale tõrjuks. ma mõtlen siin riistvara + tarkvara, valmis asja, mida keegi kolmas inimene väljastpoolt online ei mõjuta. no umbes nagu patareidega plüüskaru, kes käib ja haugub. sest masin on masin ja jääb lihtsaks asjaks, selle on teinud inimene ja inimene ei saa teha midagi iseendast, homo sapiensist, kvalitatiivselt paremat (ok, ärme räägi mingitest füüsikalistes kergesti mõõdetavatest suurustest, seame kriteeriumiks inimlikkuse). ma näen inimene vs arvuti vaimsuse ja jõu konflikti. kui inimene on üsna selgelt piiritletud füüsiliste võimetega - superinimese raami moodustaksid siis kõikide spordialade maailmarekordid näiteks, need muutuvad ju üsna vähe - siis masinal on neid piire raske seada. masina füüsilene üleolek on ilmne. aga vaimsus? mis on inimvaimu piir? kui keegi sellele küsimusele vastab, siis igatahes on see inimene. sest sellise küsimuse esitamine, sellise küsimuse ja võimaliku vastuse abstraktsus on inimlik. masinat see ei huvita. ehk siis väga lihtsustatult leian ma, et niikaua, kuni meis tekivad inimlikud küsimused inimlike probleemide kohta, on asi veel ohjes.

nüüd siis väljendusoskus ja lugemus. ma ei usu, et inimkond manduks ja puu otsa tagasi roniks. info edastamise ja vastuvõtmise transformatsioon? loomulikult kasutan ma msnis suhtlemiseks hoopis teist keelt ja kui seda analüüsida, siis võib keskmist arvutikasutajat küll üsna primitiivseks pidada. aga kohe kindlasti olen ma maailmaeluga üha ja üha rohkem kursis. ma usun, et ajalehti loetakse arenenud riikides tunduvalt rohkem, kui x või y aastat tagasi. ainult et info ei tooda meile enam paberil (mis peaks loodusesõpru rõõmustama). info jõuab meieni kiiremini, suuresti reaalajas ja ei saa öelda, et kvalitatiivselt viletsamana. võtame kasvõi rifkini artikli enese. ma lugesin seda internetis, linkisin ära ka ja äkki loeb tänu sellele veel keegi. internetita poleks ma ei lugenud seda artiklit ega ammugi mitte oma mõtteid kirja pannud.

iseenese näite põhjal üldistan, et inimene on edev ja laisk. mäletan, et kui ma gümnaasiumi lõpukirjandiga ühele poole sain, siis olin õnnelik ja rahul, et see jääb mu elu viimaseks kirjandiks. aga pole nii läinud. sest et ma olen piisavalt edev, et blogida, lootuses, et keegi loeb ja kaasa mõtleb või mõne vaimukuse peale itsitab. olgem ausad, publikuta me ei blogiks! ja paberkandjal almanahhi pidamiseks/lugemiseks on enamus liiga laisad.

tuttavad võõrad. need on reaalsed inimesed. varem eksisteerisid nad minu jaoks orkutis, nüüd bog.tr.ee bloogides. mõnda tean/tunnen ka reaalelus. kuigi neist enamusega on minu suhe passiivne, st ma tean, mida loen ja loen, mida ta tahab endast teada anda, on see siiski suhe. ja võibolla olen ka mina kellegi tuttav võõras. või kas äkki siin näebki rifkin ohtu!?

kas ma tänu internetile olen informeeritum? jah.
kas ma tänu internetile loen rohkem? jah ja ei. muutunud on SEE, mida lugeda.
kas ma tänu internetile kirjutan rohkem? jah.
kas ma tänu internetile loon vähem kontakte silmast silma? ei.

mingi uuringu tulemusel selgus, et kuulumine kõiksugu kollektiividesse, suhtlemine kui selline tõstab eluiga, õigemini vähendab võimalust varem ära surra. aga ma ei mäleta, et see uuring oleks käsitlenud internetisuhtlust. kas orkutit, blooge, perekooli, ratet võib pidada selliseks ühiseluks?

mul on palju mõtteid. kuid ma ei oska neid alati hästi kirja panna. aga ma kirjutan ja kindel on, et arvutita ma seda ei teeks. ja ma loen seda, mida teised kirjutavad. mõni kirjutab väga hästi ja temast on saanud mu tuttav võõras. internetita mul poleks ta olemasolust aimu ja ma ei saaks kunagi teada, kui andekas ja vaimukas ta on. ma ei ole internetile kaotanud ühtki tutvust, sõprust ega armastust.

kas me suudame jääda vahet tegema internetil kui reaalselt eksisteerivate inimeste kommunikatsiooniVAHENDIL ja programmeeritud (iseprogrammeeruval?) MASINAL? ehk oleme veel piisavalt inimlikud, et mitte küsida olemise mõtet masinalt. loodetavasti ei rahulda meid vastus: 42.

--------------------------

täiendus 21.11.06

lugesin seda ja olen sunnitud omale veidi tuhka pähe raputama.

jokk

2006-11-10T13:37:00.000+02:00

al pacino kehastas "inglid ameerikas" vana, rikast, ülbet aidsihaiget homo, kes ütles umbes nii: "ma pole mingi kuradi pede. mulle lihtsalt meeldib noori ilusaid poisse keppida, aga ma pole mingi pede!"

ma ei tea. ma näen seda enda ümber kogu aeg. tänaval, telekas, internetis. kruuda, pant, rebane, tallinna kohukesed. üks kuradi persekeeramine käib kogu aeg ja minu tagumik on juba valus. aga see on juba minu oma mure, sest ega NEMAD pole ju ometi mingid peded!

argipäev, täitsa söödav

2006-11-01T19:43:00.000+02:00

see oli päeval, kui ma tahtsin kirjutada tihasest. sest töö oli tehtud ja vaatasin aknast välja ja seal oli kole kole ja siis tuli meelde tihane. tihane oli märtsis, siis kui akna taga olid hanged ja väljas oli nii -5, aga purikad juba tilkusid ja pekk läikis. ja helkuril oli pohmakas ja mul oli veel suurem, sest oli laupäeva hommik ja me olime eile käinud arvatavasti hermannuses ja pärast karaokes ja pitsas. ja siis tuli tihane. ta puuris oma koonu pekki, silmad vilasid, töö tehtud. ja siis ta lehvitas! ema hüüdis köögist ja me tormasime viimasel hetkel. nägime teda veel. arvatavasti võtsime pärast peale.

ma tahtsin sellest täna rääkida ja mul tuli see tõesti hästi välja, aga siis ma kustutasin suures tuhinas kogu posti ära. vot. mõtlesin, et täna on idekas nostalgiapäev ja panin selle ilusasti kirja ka, aga nähh, läks. ja see on nostalgiast kaugel. aga vahepeal helistas ema.

algul ta ütles, et on vabaduse puiesteel. imestasin, et mida perset ta nõmmel teeb. tuli välja, et on hoopis vabaduse väljakul. dah, ise tallinnas sündind ja kasvand! leppisime kokku, et näeme virus. et helkur pidi ka enne kuut kuskil narva maanteel vabanema ja liituma. ema ütles, et helkur on miskil koolitusel, pärast tuli välja, et oli hoopis tsellumassaashil.

leti ääres olid meil mõlemil rahakotid peos. ema lubas välja käristada, aga talitasin targu ja lükkasin selle võimaluse kuu lõppu. õlu ja mahl. mul on viimasel ajal ema nähes kogu aeg tema pärast hea meel. on reibas, saab edukalt hakkama. saab väikelinna kohta väga head palka. ütles, et tallinn on NII SUUR. et õlu on nii kallis (35). ise rääkis, et noorena haapsalu tööle minnes oli nii imelik, linna tüdruk provintsis.

helkur tahtis ka kohe õlut ja võileiba. tuli ja ütles, et jah, muidugi ma tahan juua. näitas pilte, missidest. ilusad preilid olid. ja mu käis peast läbi, et MA olen juba vana. aga ma olin väga õnnelik, sest olin koos ema ja helkuriga ja me jõime õlut ja jäime vinti ja emps oli muhe nii meieperelik (kus ei tehta numbrit, et lapsed joovad ja suitsetavad ja ropendavad ja räägivad avalikult seksist).

ja me pläkutasime helkuri horvaatiasse minekust ja siis tuli tõnks koos muffini ja mahlaga ja emps lahkus ja tõnks lahkus ka kohe, sest uks oli lahti jäänud. ja meie helkuriga võtsime veel õlut ja käisime kordamööda vetsus ja siis oli kell kolmveerand 7. ja kell 7 algas feim ja helkuril oli sinna pilet ja me tormasime trammile. esimese novembri võib sel aastal tallinnas tituleerida lumepäevaks. sest väljas oli lumi ja trammi aknad olid väljast lörtsi ja seest udu täis. ma piilusin prilli vahelt ja inimesed naeratsid ja trammis lõhnas kirsitubaka järele ja keegi ei haisend ega lärmanud.

see kõik ei olnud nii planeeritud. planeeritud oli riiulite paigaldamine ja pealtnägija ja "mustad lambad". aga läks teisiti ja tegelikult on terve elu läinud teisiti. ja selle üle on mul ainult hea meel ja puhas rõõm, sest seepärast on just praegu winampis stereolabi ping pong, just seepärast on mul nii palju tühja-tähja , mille pärast pead vaevata ja just seepärast on mul imearmas K, kellele ma varsti helistan ja kes juba ülehomme koju tuleb.

tervis ja raamatud

2006-10-31T08:13:00.000+02:00

eile sain portsu posti: hti laborist analüüside vastused, saatekirja norskamisarsti juurde ja postimehe. postimehe omad arvavad sinisilmselt, et kavatsen nende lehte tellima hakata. naljatilgad! inimene, kellel on tööl ja kodus internet, ei telli ajalehti. ajalehti tellivad asutused, netivõõrad ja vannabii vanakoolikad. punkt ja looduse reostamine. analüüside vastused võtsin ümbrikust välja hilja õhtul, siis kui K juba tartus magas. helistasin emale ka ja sain teada, et kõige hullem polegi, kolesterool on küll tiba kõrge. siit märk , et peaks dieeti tõsisemalt suhtuma. äkki jooks vähem?

veel otsustasin endale tunnistada, et tegelikult ei ole ma nii tark, kui endale aegajalt tõestada üritan ja panin bergsoni riiulisse tagasi. läitsin viiruki (noh, et ikka veidi intelligentsem ja indim oleks) ja revideerisin raamatukappi. sõelale jäid irwin shaw "noored lõvid", harper lee "tappa laulurästast...", alan marshall'i "see on rohi...", william golding'i "torn" ja philippe heriat "mustad lambad". marshalli panin peale kümmet lehekülge kõrvale (seda oleks pidand lugema üle 10 aasta tagasi) ja lõpuks jäi öökapile heriat. igatahes juba see, et leidsin nii palju lugemaahvatlevat, ja seda omast kodust, tekitas hea tunde. nüüd pole muud, kui teleka kõrvalt kvaliteetaega leida.

2006-10-30T11:10:00.000+02:00

You are an Atheist

When it comes to religion, you're a non-believer (simple as that).You prefer to think about what's known and proven.You don't need religion to solve life's problems.Instead, you tend to work things out with logic and philosophy.

What's" Your Religious Philosophy?

28.10.2006 stromkal

2006-10-29T11:46:00.000+02:00

How Boyish or Girlish Are You?

2006-10-27T15:12:00.000+03:00

You Are 50% Boyish and 50% Girlish

You are pretty evenly split down the middle - a total eunuch.
Okay, kidding about the eunuch part. But you do get along with both sexes.
You reject traditional gender roles. However, you don't actively fight them.
You're just you. You don't try to be what people expect you to be.

How Boyish or Girlish Are You?

keeruline

2006-10-27T08:57:00.000+03:00

ärkasin öösel kell 4 üles. uni oli rahulikult vaatamiseks liiga absurdne. lubasin endale, et kontrollin paar asja tööle tulles üle, aga nüüd saan aru, et see oli poolärkvel inimese üldsegi mitte adekvaatne mõte.

mäletan ähmaselt, et laboris möllamisele eelnes seiklus sügiseses tallinnas, mööda poriseid tänavaid ja kopitand maju. lihtsalt oli nii.

laboris oli palju asju. üks asi oli see, et mingi hull ecstasy paanika oli lahti. M-l oli tehtud nimekiri, kus iga A täht tähistas mdma kätte koolend inimest. ma arvan, et selle A-ga mõtles ta amfetamiini. ja mina olin oma lauale kuhjanud hunniku raamatuid ja ajasin mingit kromatogrammi taga. ja siis M ütles, et see A-de värk on jah siin praegu niimoodi, et näe, mu laps suri ka selle A kätte ära. niimoodi rahulikult oma arvuti taga istudes ütleski. mida perset!?

siis tulid V ja A, esimene väitis kategooriliselt, et kuna ma tema proovide analüüsil kogu aeg silma peal ei hoidnud, siis vahetati need ära ja seepärast ma midagi ei leiagi. A tekitas niisama paanikat ja selle paanika tekitamise ajal helistas mingi umbvenelane ja tahtis midagi, ma ütlesin, et da da ja varsti oligi musta prügikotti pakitud koeralaip kohal. normaalne.

siis ma olin haapsalu kaubamajas. tegin aega parajaks ja kolasin lettide vahel. kaubamaja paigutus meenutas mu lapsepõlve aegset, nii 20 aasta tagust, aga oli läänelik ja üllatavalt väljapeetud. hakkasin just lahkuma ja põikasin veel juveelileti äärde. juveeliletis oli müüjaks bordoopunases kostüümis ja väga korrektne L, minu eks. ahah!? oli hästi viisakas ja tahtis juttu ajada. a mul oli juba tõesti kiire ja ma olin sellest täielikust ebakõlast nii pahviks löödud, et keeldusin ja lippasin trepist alla. ennäe, R! R oli elegantses ja kallis ülikonnas, aga mis asju ta ajas, sada ma ei saanudki teada.

niisiis kell 4 ärkasin ma üles. läksin kööki ja sõin lusikatäie mett. mõtlesin, et see mis mu peas öösiti toimub, on ikka täielik perse ja et skisofreeniat küll ei tahaks. on ikka hea, kui suudad unel ja päriselul vahet teha. veel mõtlesin, et see, mis ma eile siia kirjutasin, et unistuses on alati kõike head alati kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt rohkem, kui tegelikult, et see kehtib ka negatiivse kohta.

etv ja süütevedelik

2006-10-26T15:43:00.000+03:00

novot. käisid etv-st, tegid direktoriga intervjuu teemal "ärge jooge igast sitta" ja lasid kaitsmed läbi. vana massi ups ei pidand vastu ja vakuum läks. läks siis läks, aga selle sahmerdamise käigus ma ei jõudnudki direktori käest küsida, et kuda oli ja mis saates näidatakse. tahaks ju näha ja kuulda, et mis kujul see info, mis ma hommikul direktorile andsin, laiade massideni jõuab. ak? igatahes jah, ak ajaks pöidlad pihku.

mõtelda on mõnus

2006-10-26T14:08:00.000+03:00

...et siis tulevikus - unistustes ja lootustes - on kõik nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt parem, kui sellesinase olevikuks saades. et ka kõige parema variandi realiseerudes jääb realiseerumata palju teisi häid võimalusi. siit pluss tuleviku kvantiteedile. ja kui keegi ütleb, et realiseerus kvalitatiivselt hoopis nii ideaalne variant, mille peale ta algul poleks tulnudki, siis ...eem, kehv fantaasia?

tallinn oktoobris, läbi tihase silma

2006-10-23T21:58:00.000+03:00

hommik narva maanteel

õhtu lasnamäe kaldal

peale tööd kopli pargis

IE7

2006-10-23T08:59:00.000+03:00

kuskilt jäi silma nupp, et uus IE7 on väljas. möh? mis kurat see ie7 veel on? see on juba nagu ameerika või mingi rahvusvaheline noorteorganisatsioon, kus insaidereid eraldab teistest oma spetsiifiline lühenditest koosnev sõnavara. a la "kas jim on juba MCG või alles JCG, iseenesest võiks ta juba THF-i joinida ja dr-i eest vastutama panna". midaiganes.

ei no ok, haritud inimene võiks teada, mis peitub tähekombinatsioonide NATO, OPEC, WTO, i.e, etc. ja NB! taga, aga ma olen üsna kindel, et IE7 mingisse sellisesse liigasse ei kuulu.

minu erialal oleks elementaarne teada näiteks lühendite GC-MS, HPLC, TLC, SPE, BZD, THC jne tähendust. ah et ei tulegi tuttav ette?

queen ülos, usa alas

2006-10-19T15:57:00.000+03:00

ma nägin täna kuningannat. jee! sõitis roveri dsiibiga, helesinine kostüüme oli seljas ja lehvitas mulle. ma vastu ei julgend lehvitada, kartsin, et äkki snaiprid lasevad maha.

loodetavasti trammid käivad bussijaamani normaalselt, vaja preilile vastu minna.

veini on ka vaja ja juba täna, ameerika riist- ja tarkvara on mind päev otsa peedistand. eesti riist- ja tarkvara nimega helkur aitas hädast välja. kuna hommik on õhtust targem ja töö pole jänes, et eest ära jookseb, siis tegeleme spektrite, piikide ja punaste pisikeses fondis numbritega homme.

R13/L14. ELA!

2006-10-14T15:02:00.000+03:00

thievery corporation on hea. air on super! sest need jooksevad praegu mu winampi pleilistis. ausalt öelda olen ma muljetest tiine, miski agregaat võiks need SIIA transleerida. üks bitt kõik, internet on bitt ja ajutegevus on ka üks paras bitt.

hoolimata vihmast, rõskusest ja toekast pohmakast olen ma sigarahul. ma armastan elu! ma armastan rahu poodi, neid kahte sinebrjuukovit, mis ma juba ära joonud olen ja seda seljankat, mida ma peale blogistamist keetma lähen. preili K, sind armastan ma ka ja tea, et ma olen õnnelik!

R oli all vastas, tahtis boilerit mõõta, kohe ma teda ei märganudki, mind köitis hoopis üks tuttav monitorikast aastast 1998 prügikasti ääres. just seesama ta oli jah. minu esimene arvut. huvitav, ma ju ärisin selle R-i eksile maha, aga kast on ikka siin. veider. a no las olla. pakkusin R-le dsinni, ta keeldus. mul hakkas kahju, ma ju nägin, et ta NII tahtis! nüüd ta siis puurib üleval. remont, remont, remont! (kõlab nii, nagu anu välba ütleb paar, paar, paar).

mis elamust võib inemesele pakkuda kastijoomine? oleneb kastist. ja eilne kast oli täpselt õigete mõõtudega ja parajalt kirgas. peaaegu sama kiiresti, kui mul eile tekkis mõtte sõlle minna, tekkis meil sõles plaan linna peale diskole minna. teostus oli kiire ja veatu. taksojuht paistis selle üle isegi rahul olevat, et me ta autos kärmelt ühele odavale veinile põhja peale tegime.

valli baar oli umbselt täis. meile jagus (seisu)kohti vaid peldiku ukse ette ja seetõttu esitati meile mitu korda ühtsama küsimust: kas te olete viimane? aga tegelikult läks seal kähku: shot millimallikat ja tänavale. müürivahe tänav, legend. mu armas pidutsev, elupõletav tallinn. dekadents on su teine nimi!

dm-is pold ma enne käinud. aga eile käisin ja olen kindel, et see ei jäänud viimaseks korraks. võimalik, et olin juba piisavalt purjus ja emotsioonid selle tõttu võimendatud, aga ikkagi. who cares? roheline, energiast tulvil laser, püüad seda valgele neoonvalguses kumavale särgile, a-ha, take on me!, joovastus, ruumi täitev õhkõrn erootiline värin. wah!

viimane levikaskäik oli ka juba häbiväärselt ammu. toona oli nii sisemus kui välimus täis noori goote ja fiilingut pold ka. tõenäoliselt oli ka kell liiga vähe. eile sadasime sisse 2...3 paiku, täpselt õigel hetkel. vana hea levikas! nagu jack kerouac'i teel: räägi, räägi võõraga enda kõrval, naera, naera enda ja võõra vaimukusi. sihti ei pea olema ja seda ei olegi. trügi, viipa preilile leti taga, lehvita kahekümneviiesega, saku hele! ELA!

statoili jõudmist ma ei mäleta. hot-dogist alates jälle mäletan. magama olevat me jäänud poole kuue paiku. hommik saabus kell 12 R-i kõnega. tahtis boilerit mõõta. helkuri valmissegatud külmsupp oli nektar. hambahari oli targu kaasas. erinevalt meist tõnxi emantsipatsioon kui selline ei kottind, ta hoopis otsustas, et peame ERSOt kuulama/vaatama minema. olin nõus, aga ainult prokofjevit. otsustatud!

ELU, ARMASTUS, LAUPÄEV!

ps. lingin helkuri versiooni ka:

http://helkuura.blogspot.com/2006/10/naps-ja-linn.html

r 13 vol 2

2006-10-13T20:49:00.000+03:00

nonii. haapsalu ei läinud. tegin hoopis vägeva woki ja keetsin kardulaid, kõht täis ja unekas. natuke totakas on küll üksi nii suurt portsu toitu valmistada, aga ok. oleks ma nüüd mõistlik inimene, siis tiksuks tiba telku ees ja poeks põhku. aga ei! oli vaja omale üks tubli viinakoks teha ja nüüd on hammas verel. läheks poodi? või hoopis sõlesse!? kõige targem lahendus - rahulikult kodus puhkamine ja naistefoorumite lugemine - ei tundu enam põrmugi tshill.

kurat, hakkad mõtlema, inimesed möllavad mööda linna ringi, aelevad klubides, torkavad vallikas millimallikat ja lõpuks lalisevad levikas...

oi oi oi! tegelt mul oli plaanis päris pikalt heietada, aga asjad otsustati nüüd valguse kiirusel ära: õlledega sõlesse ja kui poes ka vesipiibutubakat on, siis on eriti kena.

reede 13

2006-10-13T11:33:00.000+03:00

jälle reede. see, mis aknast paistab, on imekaunis. mitte aken ise, see on siin sellisena muutumatult eksisteerinud 30 40 50 aastat, ega ka mitte vastasmaja inetu sein, vaid kask ja vaher, eriti aga valgus. karge selge ja puhas oktoobrivalgus.

K läheb haapsalu naerukoolitusele ja õpib homme päev otsa. ja nüüd ma siis ei oskagi midagi peale hakata. vedeleks rahulikult kodus, võtaks bergsoni ette, läheks homme hommikul stromkale jooksma või rattaga sõitma, kakerdaks linna peal? või teeks ka sutsaka haapsalu? dilemma.

tramm nimega sport

2006-10-10T21:47:00.000+03:00

täna tulin töölt jala koju. kopli tänaval näeb nii palju jalakäijaid harva. ja tagurpidi sõitvaid tramme.

tunniajane jalutuskäik vabas õhus + hiline õhtusöök on mind igatahes juba uniseks teinud, pikalt heietamata lisan paar pildikest ja saadan lisaks telekale tartu poole ka teadküllmida.

inimesed on ilusad ja head, mõni on lammas

2006-10-10T10:14:00.000+03:00

ei no ma tean küll, et mul on see probleem, et ma pean ennast kõige targemaks ja teisi lollideks, aga no mõni ikka suudab... ma viimasel ajal olen avastanud, et kui M midagi küsimas on käinud või mu kabineti avatud uksest möödub, siis mõtlen ma kuuldavalt: LAMMAS!

äsja ta käis mu kabinetis mind "informeerimas" ja on võimalik, et ta ka kuulis mu ahastavat ohet: HISSAND!

aga üldiselt on inimesed ikka ilusad ja head, eriti üks.

võidab see, kes on hedonist

2006-10-06T13:57:00.000+03:00

ja võidab see, kellel on kõige rohkem asju. aga mitte surres, sest surm on out. ja EDU ja karjäär ja ambitsioonid on ka out. asjad peavad tulema möödaminnes, vaevata, kogemata näppu jääma. asjade NIMEL ei tohi tõmmelda, siis jääb asjale higi mekk man.

asjad on in. ilusad riided, kaaviar ja vein on in.

robinsoni pärismaalasest sõber

2006-10-06T13:36:00.000+03:00

täna on mu lemmikõhtu ja homme on mu lemmikpäev. raha on veel vähem kui eile (geniaalne lausekujund!), aga ilma veinita ei vea vist ikka kuidagi välja.

ja peale selle, et ma olen väga tark (kopli mensa), oleks ma ka ideaalne müügimees, kui ma viitsiks. põhjus lihtne - mul on mingi kuues mel inimeste ostuharjumuste kohta. näiteks olen ma üsna veendunud, et neiu K koplist ostab homme uue külmkapi.

tänase päeva märksõnad: tühi kõht, raudvoodi, etv

2006-10-04T14:43:00.000+03:00

K ostis living.ee-st voodi ja madratsi, seega mingi kuu aja pärast saab inimese kombel magada. tore!

raha ei ole üldse ja see on sitt. lõunal ka ei saa käia ja soome pastillidest ka kõhtu täis ei saa. homme õnneks saab mingi tuhhi - kui tagasihoidlik olla ja mitte jooma kukkuda, veab nädala välja.

tööisu ei ole. ja tööd ka ei ole. ma üldse ei hakka varjamagi, et mul kohutavalt vähe tööd on. ja mingeid pseudotegevusi otsima hakata ei kavatse - ei viitsi. hoian kolleegidest eemale, sest tavapärase jah-jah-i asemel ütlen praegu otse, mis ma ühest või teisest pasast arvan. see pole hea märk.

ja tartu ülikool võiks tallinna kolida.